Kaitsevägi hakkas umbkeelseile ajateenijaile kohustuslikus korras eesti keelt õpetama
Kaitsevägi on ajateenijatele ka varem, alates 2016. aastast eesti keelt õpetanud, kuid seni oli see vabatahtlik. Varasemalt toimus eesti keele õpe 1. jalaväebrigaadis Jõhvis Viru jalaväepataljonis, Tapal tagalapataljonis ja Paldiskis Kalevi jalaväepataljonis. Praeguseks on lisandunud ka küberväejuhatus, logistikapataljon, vahipataljon ja Kuperjanovi jalaväepataljon. Aastas kulus eesti keele õppele kaitseväel seni paarkümmend tuhat eurot. Alates tulevast aastast kasvab see summa aga umbes kaks korda ja ulatub 45 000 euro kanti. Selle raha eest viiakse läbi eesti keele algõpet ja õpet edasijõudnutele.
"Puudulik keeleoskus on probleem, kuna õppused ja autojuhikoolitused toimuvad eesti keeles," ütles kaitseväe peastaabi pressiesindaja, kapten Aivo Vahemets Delfile. Eesti keele õppel on laias laastus kolm eesmärki. Esiti soovib kaitsevägi soodustada selle läbi ajateenijate lõimumist Eesti ühiskonda ning kiirendada nende positsiooni tugevdamist ajateenijana. Teiseks eesmärgiks on tõsta õppurite "kutsealast, keelelist, sotsiokultuurilist ja kommunikatiivset pädevust", kolmandaks parandada ebapiisava eesti keele oskusega ajateenijate üld- ja ametikeele taset ning kolmandaks arendada eestikeelse teksti ja kõne mõistmisoskust.
Eesti keelt õpetatakse ajateenijatele kahel päeval nädalas ja see toimub sõjaväelise õppetöö välisel ajal ehk ajateenijate vabast ajast. Praeguse seisuga on õppetundide maht 40 akadeemilist tundi ja keeletaseme testi neile pärast õpet ei tehta. "Senine ajateenijatelt tulnud tagasiside on olnud positiivne: kursus oli väga kasulik ja huvitav. Kahju, et tundide maht oli siiski väike," märkis kapten Vahemets. "Toimunud õppe järel võib täheldada, et ajateenijate seas on huvi eesti keele õppe vastu. Õppijad tõid tagasisides välja soovi ka jätkuõppeks suuremas mahus kui 40 akadeemilist tundi," lisas ta. Keeleõppijad soovisid rohkem arendada just kuulamise ja rääkimise oskust.
