Tšiilis hukkus viis inimest, kui rüüstajad süütasid rõivavabriku
Santiagos juba kehtivat eriolukorda kavatsetakse laiendada teistesse linnadesse põhja- ja lõunapool, vahendab BBC News.
Rahutused, mille põhjustas nüüdseks peatatud metroo hinnatõus, peegeldavad nüüd laiemalt viha elukalliduse ja ebavõrdsuse vastu.
„Me oleme sõjas võimsa vaenlase vastu, kes on valmis kasutama vägivalda ilma igasuguste piirideta,” ütles Tšiili president Sebastián Piñera hilisõhtuses pöördumises televisioonis.
Mitmetes linnades süütasid meeleavaldajad busse, lõhuti metroojaamu ja toimusid kokkupõrked märulipolitseiga. Öine liikumiskeeld kehtestati teatud piirkondades Santiagos, Valparaísos ja Coquimbo y Biobíos.
Eriolukord kehtestatakse Antofagastas, Valparaísos, Valdivias, Chillánis, Talcas, Temucos ja Punta Arenases, mis võimaldab võimudel piirata inimeste liikumisvabadust ja kogunemisõigust.
Tšiili siseminister Andrés Chadwick ütles, et on olnud 70 tõsist vägivallaintsidenti, sealhulgas 40 kaubanduskeskuste ja muude ettevõtete rüüstamist.
„Me oleme silmitsi tõelise eskalatsiooniga, mis on kahtlemata organiseeritud, et tekitada tõsist kahju meie maale ja iga selle kodaniku elule,” ütles Chadwick.
Tänavatele on toodud umbes 10 500 politseinikku ja sõdurit, teatas Chadwick, ja vähemalt seitse inimest on meeleavaldustega seoses hukkunud.
Tuletõrjujad teatasid, et leidsid viis surnukeha Santiago eeslinnas põlema süüdatud vabrikust.
Üle riigi on vahistatud üle 1400 inimese. Kaks inimest on saanud pärast kokkupõrget politseiga kuulihaavu.
Santiagos on poed suletud, pea kogu ühistransport seisab ja mõned lennud on tühistatud või edasi lükatud.
President Piñerat, kes on miljardärist konservatiiv, on kritiseeritud meeleavaldustele reageerimise eest. Tegemist on tema ametiaja kõige tõsisema kriisiga.
Piñera teatas, et inimesed, kes süütavad põlenguid, püstitavad barrikaade ja rüüstavad, on kurjategijad.
Esimest korda pärast 1990. aastat, kui Tšiili naasis pärast Augusto Pinocheti diktatuuri demokraatia juurde, on tänavatele toodud sõdurid ja tankid.
Rahutused on esile toonud lõhed riigis, mis on üks Lõuna-Ameerika jõukamaid, aga ka üks ebavõrdsemaid.
