Ladina-Ameerikat räsiva protestilaine taga on majandusbuumile järgnenud järsk kukkumine

Tšiili on üks rikkamaid Ladina-Ameerika riike, Haiti vaeseim. Ecuadoris on tsentristlik valitsus, Boliivias sotsialistlik. Ometi on Port-au-Prince’ist Santiagoni viimasel ajal toimunud vihased meeleavaldused ja nõutakse muutusi.

Mis on olnud protestide ajendiks riikides, mida eristavad tuhanded kilomeetrid ning sügavalt erinev poliitika, majandus, kultuur ja ajalugu? Üks tähtis tegur on see, et selle sajandi esimesel aastakümnel toimus neis riikides peadpööritav majanduskasv peamiselt loodusvarade ekspordi arvel, millele järgnes langus või paigalseis, kui peamiste eksportkaupade hinnad langesid. Isegi Haitisse, mille oma majandus on suuresti olematu, voolasid sisse Venezuela naftamiljardid, mis aga siis kadusid, kui Venezuela ise põhja läks, vahendab Associated Press.

Selline buumi ja languse muster on riigijuhtide jaoks ohtlik. See laiendab keskklassi, tekitab kodanikke, kes tunnevad, et neil on õigus saada valitsuselt rohkem ja et neil on jõudu seda nõuda. Samas tugevdab see ebaõigluse tunnet nende jaoks, kes buumist hoolimata vaeseks jäävad.

Maailma suurim vasetootja Tšiili elas buumi läbi aastatel 2000-2014, kuni kasv lakkas. Keskmine tšiillane teenib endiselt 560-700 USA dollarit kuus, millega on raske ära elada. Eelmisel nädalal kehtestati aga neljasendine metroo hinnatõus, mida Tšiili valitsuse sõnul oli vaja tõusvate naftahindade ja kohaliku valuuta nõrkuse tõttu.

Tuhandete tšiillaste jaoks oli see lõplik solvang pärast aastaid kestnud virelemist, kuigi riik õitses. Eile toimusid Tšiilis rahutused juba kuuendat päeva. Hukkunud on 18 inimest ja pikalt stabiilsuse oaasiks peetud riik on peaaegu halvatud.

„Inimesed läksid välja protestima, sest nad tunnevad, et valitsus hoolib rohkem jõukatest ja sotsiaalprogrammid aitavad kõige vaesemaid, aga ülejäänud elanikkond on jäetud iseenda hooleks,” ütles New Yorgi ülikooli Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide uuringute keskuse abiprofessor Patricio Navia. „Nad ei ole piisavalt vaesed, et saada valitsuse toetust, ega piisavalt rikkad, et saada valitsuse maksukrediite. Nad tõusid üles, et nende häält kuulda võetaks.”

Küsitlusfirma Latinobarometro Tšiilis baseeruv direktor Marta Lagos ütles, et kasvunumbrid varjasid rikkuse ülekontsentreerumist eliidi kätte.

Nagu Tšiilis toimus ka naftarikkas Ecuadoris sisemajanduse kogutoodangu kiire kasv, kui nafta hind ületas 100 dollarit barrelilt ja president Rafael Correa ehitas mitmerealisi kiirteid, lennuvälju ja ülikoole. Siis nafta hind kukkus ning Ecuadorile jäid miljarditesse ulatuvad võlad ja iga-aastane suur eelarvepuudujääk.

Correa järeltulija Lenín Moreno võttis välja kolmeaastase 4,2 miljardi dollarise Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) krediidiliini ja tegi sel kuul teatavaks 1,3 miljardi dollari suuruse kärpepaketi, mis sisaldas kütusetoetuste kaotamist ja tekitas kütuse hinna järsu tõusu. See saatis ecuadorlased tänavatele hästi organiseeritud, peamiselt maapiirkodadest pärit põlisrahvaste esindajate juhtimisel. Paljud neist on põllumehed, kellele ei olnud buumiaastatest mingit kasu.

Mägises Bolívari provintsis kasvatatakse maisi ja kartulit ning lehmi, sigu ja lambaid. Ka siis, kui Ecuador Correa ajal õitses, sõltusid Bolívari põllumahed vihmast, sest niisutusvõrgustik puudub. Üle 40% lastest on alatoitunud ja paljud peavad ära elama vähem kui 30 dollariga kuus.

Morenol õnnestus protestid lõpetada, nõustudes kütusetoetused taastama. Analüütikute sõnul nõrgestas see otsus aga teda ja ta seisab silmitsi samade majandusprobleemidega, mis kummitasid enne rahutusi.

Haiti seis oli uue sajandi algul regioonis kõige viletsam. Siis aga voolas alates 2009. aastast riiki sisse miljardite dollarite väärtuses suurelt subsideeritud Venezuela naftat. Lisaks sellele saabus ka palju rahvusvahelist abi pärast 2010. aasta hävitavat maavärinat.

Kui nafta hind järsult langes ja Venezuela majandus kokku varises, keerati subsideeritud nafta kraan kinni ja juba niigi ülivaene Haiti hakkas kannatama kütusepuuduse all. Haiti senati ja audiitori väitel omastasid valitsusametnikud Venezuela Petrocaribe programmi pealt miljardeid.

Puhkesid osaliselt internetiteadlike noorte haitilaste algatatud tänavaprotestid, mis ei lõpe korraldajate sõnul enne, kui president Jovenel Moïse ametist lahkub.

Boliivias on president Evo Morales saanud 14 aastat valitseda madala inflatsiooni ja tugeva SKT kasvu (keskmiselt neli protsenti aastas) tingimustes tänu maagaasi müügist tekkinud buumi aastatele. Viimastel aastatel on aga riigi sissetulekud gaasi müügist langenud koos selle hinna languse, varude kahanemise ning väiksema nõudlusega Brasiilias ja Argentinas. Ekspertide sõnul paistab Boliivia majandus üha hapramana. Sellel taustal on Moralese majanduse juhtimise ja infrastruktuuriinvesteeringutega võidetud populaarsust õõnestanud korruptsiooniskandaalid administratsioonis ja soov iga hinna eest võimule jääda, vaatamata sellesisulise referendumi kaotamisele.

Pärast süüdistusi pühapäeval toimunud presidendivalimiste tulemuste võltsimises on sel nädalal Boliivias toimunud Moralese-vastased meeleavaldused. Rahutustest on teatatud Boliivia üheksast regioonist vähemalt kuues ja pealinnas La Pazis kasutas politsei pisargaasi, et püüda lõpetada kokkupõrkeid Moralese ja tema vastaskandidaadi Carlos Mesa toetajate vahel.

Moralese vastased on põletanud valimisjaoskondi ja valimissedeleid mitmes linnas ning kutsunud streigile. Morales ise teatas, et tema vastased püüavad korraldada riigipööret.