Hispaania endine diktaator Franco viidi mausoleumist kalmistule

Hispaania diktaatori Francisco Franco säilmed eemaldati 44 aastat pärast suurejoonelisi matuseid uhkest mauseoleumist ja viidi perekonna matmispaika Madridi kalmistul.

Tänane pikalt oodatud ümbermatmine täidab Hispaania sotsialistliku valitsuse lubaduse. Valitsuse sõnul ei tohiks Hispaania jätkata riiki ligi neli aastakümmet juhtinud fašisti ülistamist, vahendab BBC News.

Perekond püüdis Franco ümbermatmist kohtu kaudu ära hoida, aga see ei õnnestunud.

Pärast Franco säilmete ekshumeerimist eraviisilise tseremoonia käigus kandsid perekonnaliikmed sarga Langenute Oru (Valle de los Caídos) basiilikast välja. Tegemist on riikliku mälestusmärgiga umbes 50 kilomeetri kaugusel Madridist, mis on uuristatud mäekülje sisse.

Franco säilmed viidi seejärel helikopteriga perekonna hauakambrisse Madridi El Pardo riiklikul kalmistul. Franco uus puhkepaik on abikaasa kõrval.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez ütles, et ekshumeerimine oli suur võit väärikusele, mälule, õiglusele ja hüvitusele ning seega Hispaania demokraatiale.

Rangete julgeolekumeetmetega sündmusest lubati osa võtta väga vähestel. Nende hulgas olid justiitsminister, kohtumeditsiiniekspert, preester ja Franco 22 järeltulijat. Meediat ligi ei lastud, aga läheduses viibis üle 200 ajakirjaniku.

Sarka katnud 1500-kilose betoonplaadi eemaldamiseks läks vaja kraanat. Kokku maksab ekshumeerimine ja uuesti matmine umbes 63 000 eurot.

Langenute Orus puhkab üle 30 000 hukkunu Hispaania aastatel 1936-39 toimunud kodusõja mõlemalt poolelt. Franco natsionalistlikud jõud võitsid kodusõjas vabariiklikku valitsust.

Langenute Org ehitati osaliselt poliitvangide poolt, keda Franco režiim karistas sunnitööga.

Mausoleumist on saanud Franco toetajate kogunemiskoht ja paremäärmuslaste pühamu. Külastajatel oli võimalik endise diktaatori hauale lilli asetada ja seal palveid lugeda.

Valitsus tahab, et kohast saaks sõjaohvrite mälestus- ja austamispaik. Franco säilmete seal olemist pidas valitsus aga küpse demokraatiaga vastuolus olevaks.

Ajalehe El Mundo sel kuul läbi viidud küsitluse järgi toetas Franco ümbermatmist 43% ja selle vastu oli 32,5% küsitletutest. Ülejäänud ei osanud seisukohta võtta.

Paljud Franco ohvrite järeltulijad on rahul, et see viimaks ära tehti, kriitikud süüdistavad aga valitsust poliitilises näitemängus enne järjekordseid valimisi.

Franco pojapoeg, Don Francisco de Asís Franco y Martínez-Bordiú, Villaverde XI markii, Meirási II senjoor ja Hispaania grand teatas, et on valitsuse peale maruvihane.

„Ma tunnen suurt raevu, sest [valitsus] on kasutanud midagi nii argpükslikku nagu surnukeha üleskaevamine propagandaks ja poliitiliseks reklaamiks, et saada enne valimisi käputäis hääli,” ütles aadlimees Reutersile.

Perekonnal ei lubatud Francot ümber matta ka nende soovitud kohta, perekonna hauakambrisse Almudena katedraalis Madridi kesklinnas. Valitsus leidis, et endist diktaatorit ei tohiks paigutada kuhugi, kus teda võidaks kummardama hakata.

Erinevalt Mussolini Itaaliast ja Hitleri Saksamaast, mis Teises maailmasõjas lüüa said, oli Hispaania üleminek demokraatiale järkjärgulisem.

Kuigi demokraatia on praegu Hispaanias tugevalt kinnistunud, usuvad paljud, et riik ei ole kunagi oma fašistliku minevikuga tegelenud. Ülemineku ajal kirjutati isegi alla „unustamiskokkuleppele”.

1977. aasta amnestiaseadus ei luba mingeid kriminaaljuurdlusi Franco aastate kohta. Franco ausambad on eemaldatud ja tänavad ümber nimetatud.

Franco sündis Galicias sõjaväelase perekonda ja temast sai 1920. aastatel Hispaania noorim kindral.

Pärast vasakpoolse Rahvarinde valimisvõitu 1936. aastal alustasid Franco ja teised kindralid ülestõusu, mis vallandas kolmeaastase kodusõja.

Franco võitis Natsi-Saksamaa ja Mussolini Itaalia toetusel sõja 1939. aastal ja kehtestas diktatuuri, kuulutades end riigipeaks ehk El Caudillo’ks.

Franco oli kindlalt võimul kuni oma surmani 1975. aastal, pärast mida läks Hispaania üle demokraatiale.