Trumpi tagadamisjuurdluse jaoks andis tunnistusi kolonel, kes enda sõnul väljendas kaks korda muret Ukraina survestamise üle

Eirates Valge Maja käsku tunnistas USA presidendi Donald Trumpi riikliku julgeoleku nõukogus teeniv kolonelleitnant Alexander Vindman presidendi tagandamisjuurdluse läbiviijatele, et väljendas kaks korda muret administratsiooni püüete üle panna Ukraina USA demokraate ja Joe Bidenit uurimise alla võtma.

Iraagis ja hiljem diplomaadina teeninud Vindman on esimene tunnistusi andnud ametnik, kes on isiklikult pealt kuulnud Trumpi 25. juuli telefonivestlust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, vahendab Associated Press.

Vindman ütles eile uurijatele, et püüdis muuta ka Valge Maja ümberkirjutust vestlusest, lisades sinna vähemalt ühe väljajäetud sõna „Burisma”, mis on ettevõte, mis on seotud Bideni ja tema pojaga, teatasid Vindmani tunnistusega kursis olevad inimesed. Vindmanil see aga ei õnnestunud.

Vindmani mure oli aga palju suurem kui telefonikõne ümberkirjutus. Seadusandjad ütlesid, et Vindmani ebaõnnestunud katse seda muuta ei muutnud märkimisväärselt nende arusaama sellest, mis tagandamisjuurdluse esile kutsunud telefonivestluse ajal toimus.

Vormiriietust ja medaleid kandnud Vindman andis tunnistusi üle kümne tunni.

„Telefonikõne pani mind muretsema,” ütles Vindman oma ettevalmistatud avasõnas, mis on AP valduses. „Ma ei arvanud, et on kohane nõuda, et välisriigi valitsus uuriks USA kodanikku, ja ma olin mures selle mõju üle USA valitsuse toetusele Ukrainale.”

20-aastase ohvitseristaažiga Vindman andis juurde oma osa kasvavale tõendite kogumile, mis kinnitavad algset vilepuhuja kaebust Trumpi kohta ning annavad uusi detaile.

„Iga inimene on andnud sellele suurema eraldusvõime,” ütles esindajatekoja demokraadist liige Denny Heck ühe pausi ajal tunnistuste andmises.

„Lugu on selline: kõigist neist ei tule nagu mingit uut pealkirja,” märkis teine esindajatekoja demokraat Tom Malinowski. „Iga tunnistaja on oma vaatepunktist kinnitanud meie kuuldud loo keskseid fakte.”

Juurdlus käib Trumpi telefonivestluse kohta, milles ta palus Zelenskõilt „teenet” - demokraatide uurimise alla võtmist – mis demokraatide väitel oli kaup kauba vastu sõjalise abi eest ja võib olla tagandamist vääriv kuritegu.

Et administratsioon on andnud oma personalile käsu uurijatega mitte koostööd teha, oli Vindman esimene praegune Valge Maja ametnik, kes tunnistusi andis.

Trump võttis traditsiooniliselt sõna Twitteris: „Miks tunnistavad inimesed, kellest ma pole kunagi midagi kuulnud, selle telefonikõne kohta. Lihtsalt LUGEGE KÕNE ÜMBERKIRJUTUST JA TAGANDAMISPETTUS ON LÄBI!”

Vindman, kes saabus USA-sse kolmeaastasena endisest Nõukogude Liidust, ütles, et USA kaitsmine on tema püha kohus.

Mõned Trumpi liitlased, püüdsid Vindmani diskrediteerida, seades kahtluse alla tema lojaalsuse Nõukogude Liidus sündimise pärast. Sellele astusid aga vastu mõned vabariiklased, sealhulgas Liz Cheney, kelle sõnul on häbiväärne kritiseerida koloneli patriotismi.

Vabariiklasest senaator Mitt Romney ütles, et Vindman on autasustatud Ameerika sõdur, kelle vastu tuleb üles näidata lugupidamist, mida tema teenistus USA heaks nõuab.

Vindman andis tunnistusi päev hiljem kui esindajatekoja spiiker Nancy Pelosi tegi teatavaks, et esindajatekoda hääletab homme resolutsiooni üle, mis kehtestab reeglid tagandamisjuurdluse avalikele kuulamistele ja võimalikule hääletusele tagandamisartiklite üle. See hääletus peaks nullima Trumpi ja tema liitlaste kaebused, et kogu protsess on ebaseaduslik ja ebaaus.

Valge Maja pressisekretär Stephanie Grisham ütles, et resolutsioon kinnitab ainult, et esindajatekoja demokraatide tagandamisjuurdlust on olnud ebaseaduslik võltsing algusest peale, sest sellel puudus hääletusega antud kinnitus.

Oma avasõnas ütles Vindman, et selle aasta kevadel sai ta teada „välistest mõjutajatest”, kes promosid „vale narratiivi Ukraina kohta”, mis õõnestas USA tegevust. See on viide eriti Trumpi isiklikule advokaadile Rudy Giulianile.

Esimest korda raporteeris Vindman oma murest pärast 10. juulil toimunud kohtumist, millel USA suursaadik Euroopa Liidu juures Gordon Sondland rõhutas, kui tähtis on panna Ukraina 2016. aasta valimisi ja Bidenitega seotud Burismat uurimise alla võtma.

Vindmani sõnul ütles ta Sondlandile, et viimase avaldused on kohatud, et taotlus võtta Biden ja tema poeg uurimise alla ei ole kuidagi seotud riikliku julgeolekuga ning et sellised juurdlused ei ole midagi sellist, millega riikliku julgeoleku nõukogu tegeleks või mida püüaks saavutada.

Sondland ise on uurijatele väitnud, et riikliku julgeoleku nõukogu ei ole kunagi mingit muret väljendanud. Samuti tunnistas Sondland, et ei saanud aru, et Bideni ja Burisma vahel on seos.

Trumpi ja Zelenskõi telefonivestluse kohta ütles Vindman, et kuulas seda Valge Maja situatsiooniruumis koos kolleegidega rahvusliku julgeoleku nõukogust ja asepresident Mike Pence’i kantseleist. Taas raporteeris Vindman oma mure kohta.

„Ma mõistsin, et kui Ukraina viiks läbi juurdluse Bidenite ja Burisma kohta, tõlgendataks seda tõenäoliselt erapooliku mänguna, mille tagajärg oleks kahtlemata see, et Ukraina kaotaks parteideülese toetuse, mis tal on seni olnud. See kõik õõnestaks USA riiklikku julgeolekut,” kirjutas Vindman.

Vindman töötas Euroopa asjade direktori ja Ukraina eksperdina endise ametniku Fiona Hilli alluvuses. Hill tunnistas tagandamisjuurdluse raames juba varem. Ta töötas endise riikliku julgeoleku nõuniku John Boltoni alluvuses.

Vindman ütles, et läänega integreerunud toimivaks demokraatiaks saada püüdev Ukraina on kaitsevall Venemaa varjamatu agressiooni vastu.

„Ma olen patrioot ja on minu püha kohus ja au edendada ja kaitsta MEIE maad, vaatamata parteile või poliitikale,” kirjutas Vindman. „Üle kahekümne aasta aktiivses teenistuses Ühendriikide sõjaväeohvitseri ja diplomaadina olen ma teeninud seda maad erapooletul viisil ning teinud seda ülima austuse ja professionaalsusega nii vabariiklike kui ka demokraatlike administratsioonide heaks.”