Raivo Tamm: Eestil on aeg armeenlaste genotsiidi tunnistamises ametlik seisukoht võtta
USA kongressi esindajatekoda tunnistas eile ülekaalukalt armeenlaste massilise tapmise sajand tagasi genotsiidiks. Eesti-Armeenia parlamendirühma esimees Raivo Tamm ütles, et genotsiidi osas seisukoha võtmine on riigikogus juba varemalt arutlusel olnud ja otsus tuleks teha peagi.
Eesti pole seni armeenlaste massilise tapmise osas ametlikku seisukohta võtnud, kuid Tamme sõnul on nüüd selleks aeg. "Kuigi ajastus langeb kokku USA otsusega, siis on meil see teadmine olnud juba varem," ütles ta.
Tamme sõnul on armeenlaste genotsiidi tunnistamine juba ammu päevakorras olnud, ka enne seda, kui Eesti-Armeenia parlamendirühm loodi. "See ei ole kindlasti lihtne otsus, aga arutada tuleb seda nii oma rühmas, väliskomisjonis kui ka väliministeeriumis," ütles ta.
Ka riigikogu väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa sõnas, et tänasel komisjoni istungil tuleb armeenlaste genotsiidi tunnistamine arutlusele.
Ta nentis, et kuna Türgi genotsiidi eitab, on see olnud komplitseeritud küsimus ka Eestis. "Siin on lihtne minna emotsionaalset teed, seda on ka türklased välja toonud, et toona oli verevalamist nii ühelt kui ka teiselt poolt. Inimesi, kes täna väga põhjalikult teavad, mis seal toimus, on väga vähe," sõnas Eesmaa.
Väliskomisjoni esimees meenutas, et seni on vaid president Arnold Rüütel suuliselt öelnud, et armeenlaste massiline tapmine oli genotsiid.
USA otsus pingestab suhteid Türgiga
Türgi, kes eitab, et armeenlaste massiline tapmine esimese maailmasõja ajal oli genotsiid, mõistis USA eilse otsuse otsekohe hukka. Türgi on nõus, et kokkupõrgetes Osmani vägedega hukkus palju Osmani riigis elanud armeenlasi, aga vaidlustab hukkunute arvu. Ankara peab välist sekkumist sellesse küsimusse ohuks oma iseseisvusele.
Eilsel hääletusel oli USA demokraatide kontrollitud esindajatekoda häältega 405-11 resolutsiooni poolt, milles kinnitatakse, et USA peab 1.5 miljoni armeenlase tapmist Osmanite riigi poolt aastatel 1915-1923 genotsiidiks.
See oli esimene kord 35 aasta jooksul, kui sellist eelnõud esindajatekoja täiskogus arutati, mis rõhutab kongressi laialdast pettumust Türgi valitsuses nii demokraatide kui ka vabariiklaste leeris.
Veidi pärast hääletust toetasid mõlema erakonna seadusandjad ülekaalukalt ka eelnõu, milles kutsutakse president Donald Trumpi kehtestama Türgile sanktsioonid pealetungi eest Põhja-Süürias. Ka see peaks suhteid NATO liitlase Türgiga teravdama.
