Mart Järviku arvates pole riigikogu liikmel õigust teabenõudeid esitada
Kruuse esitas teabenõude, et tutvuda maaeluministeeriumi ning veterinaar- ja toiduameti omavahelise listeeriajuhtumeid puudutava kirjavahetuse ning koosolekute protokollidega. Samuti soovis ta saada listeeriapuhanguga seotud ministeeriumisisest kirjavahetust. Kruuse eesmärk oli välja selgitada, kas minister on avalikkusele valetanud.
"Mart Järviku kirjas viidati sellele, et riigikogu liikmel justkui puudub võimalus teabenõuet sellisel kujul esitada ja seda peaks tegema kas kirjaliku küsimuse või arupärimise vormis," rääkis Kruuse Delfile. Ta viitas, et õigus esitada teabenõudeid on avaliku teabe seaduse järgi igal Eesti kodanikul, sõltumata tema ametist.
"Kahjuks ei ole Te konkretiseerinud, millise seaduse alusel Te teabenõude esitasite. Arvestades, et olete teabenõudele alla kirjutanud kui Riigikogu liige, siis eeldame, et küsite seda teavet kui Riigikogu liige," seisab Järviku kirjas Kruusele. Lähtudes riigikohtu antud seisukohast, mis puudutas küll kohaliku omavalitsuse ametiasutuselt teabe küsimist sama omavalitsuse volikogu liikme poolt, ei saa Järviku hinnangul ka riigikogu liiget pidada igaüheks ning riigikogu liikme esitatud teabepäringut teabenõudeks avaliku teabe seaduse tähenduses. Sellega annab Järvik mõista, et riigikogu liikmel pole õigust teabenõudeid esitada.
Järvik toob oma vastuses välja, et riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kohaselt võib riigikogu liige esitada kirjalikult küsimuse valitsuse liikmele ning sama seaduse kohaselt on adressaadil kohustus ka vastata. "Seejuures aga edastab Riigikogu liikme kirjaliku küsimuse adressaadile riigikogu esimees, mitte Riigikogu liige ise," seisab kirjas.
"Tagastame Teile esitatud küsimuse, sest Te ei ole seda esitanud vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses sätestatud korrale," seisab Järviku kisjas.
Eile esitas Kruuse sama teabenõude uuesti ja palus vastamise tähtaja määramisel lähtuda teabenõude esimese esitamise tähtajast.
