ERJK seadis kolme erakonna majandusliku tegevuse jätkusuutlikkuse kahtluse alla
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) hinnangul viitavad Reformierakonna, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide suured võlgnevused puudulikule finantsplaneerimisele ja seavad kahtluse alla erakondade majandusliku tegevuse jätkusuutlikkuse. Parteidel tuleb kuu keskpaigaks esitada plaan olukorra parandamiseks.
ERJK käsitles 24. oktoobril toimunud koosolekul erakondade 2019. aasta kolmanda kvartali aruannete põhjal nende finantsseisundit, so netovara seisu ja enam kui kuus kuud maksetähtaega ületanud võlgnevust. Probleemsetena jäid komisjonile silma kolm parteid: Reformierakond, Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
Kolmanda kvartali lõpuseisuga on Reformierakonna netovara negatiivne summas 612 000 eurot. Üle kuue kuu maksetähtaega ületanud ostuvõlg Kontuur LB OÜ-le moodustab sellest ligikaudu 570 000 eurot.
Keskerakonna netovara on kolmanda kvartali lõpuseisuga negatiivne summas 813 000 eurot, sellest 508 000 eurot moodustab üle kuue kuu maksetähtaega ületanud ostuvõlad. Erakonna netovara on olnud negatiivne pikemat aega: aastatel 2017 (-240 000), 2018 (-540 000) ja jääb komisjoni hinnangul negatiivseks ilmselgelt ka 2019. aasta lõpuks.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna bilansist nähtub, et kolmanda kvartali lõpuseisuga on erakonna netovara negatiivne 619 000 euro väärtuses, sellest 175 000 eurot moodustab üle kuue kuu maksetähtaega ületanud ostuvõlg. Komisjoni hinnangul on positiivne, et sotsid on oma maksevõime parendamiseks ja tarnijate võlgnevuse vähendamiseks võtnud laenu pangast. Samas on tänavu esimeses kvartalis tehtud kulutused komisjoni hinnangul nõnda suured, et ilmselt ei suuda ka laenuraha katta kogu pikaajalist võlga ning selleks tuleks rakendada täiendavaid meetmeid.
Kõigi kolme erakonna võlgnevusi kommenteerides sõnas komisjoni esimees Liisa Oviir, et erakondade kulud on suurel määral ületanud tulusid ning seetõttu on ka maksevõime oma kohustuste täitmiseks nõrgenenud, antud juhul oluliselt.
Ta lisas, et need asjaolud viitavad puudulikule finantsplaneerimisele ja seavad kahtluse alla erakondade riskivaba majandamise ning majandusliku tegevuse jätkusuutlikkuse.
Ka ei saa sedavõrd pikaajalist võlgnevust Oviiri sõnul lugeda majandustegevuses tavapäraseks, kuna see kahjustab võlausaldaja ärihuve. Teisalt on märkimisväärses summas maksetähtaega väga pikalt ületanud võlgnevus erakonnaseaduse järgi käsitletav erakonna krediteerimisena võlausaldaja poolt, mis aga on keelatud – erakonnal on lubatud rahalisi vahendeid laenata vaid krediidiasutuselt.
