Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid head ajakirjandustava
Pressinõukogu arutas MTÜ Lastekaitse Liit kaebust Delfis 15. juulil 2019 ja Eesti Päevalehes 16. juulil ilmunud artikli "Tragöödia Sillamäel. Kümneaastane poiss läks koolikiusamise tõttu vabasurma", Delfis 16. juulil ilmunud artikli "Video. Enesetapu teinud Sillamäe poisi vanemad räägivad tema viimastest päevadest ja kiusamisest koolis" ning venekeelses Delfis 16. juulil ilmunud artiklite "Tragöödia Sillamäel. Enesetapu teinud poisi isa: ma püüdsin probleemi lahendada, kuid mulle räägiti, et kõiges on süüdi minu poeg" ja "Enesetapu teinud poisi vanemad räägivad oma poja viimastest päevadest ja kiusamisest koolis" peale ning otsustas, et väljaanded rikkusid head ajakirjandustava.
Artiklid räägivad tragöödiast Sillamäel. MTÜ Lastekaitse Liit kaebas Pressinõukogule, et artiklites on kirjeldatud äärmiselt detailselt kümneaastase lapse surma. Kaebaja ei ole rahul, et artiklid on lapse piltidega ja enesetapu kirjeldustega. Kaebaja leiab, et enesetapu teinud poisi vanemad olid meediaga suhtlemisel kogenematud ja seetõttu oleks olnud ajakirjanikul kohustus teha valik, mida avaldada.
Eesti Päevaleht ja Delfi vastasid Pressinõukogule, et väljaanded kaalusid äärmiselt hoolikalt enesetapu teinud lapse loo avaldamist, kuid kuna tegemist oli viimase poole aasta jooksul mitmenda juhtumiga, mil Sillamäe koolis toimunud koolivägivald avalikkuse ette jõudis, peeti vajalikuks lugu kajastada. Toimetus lisas, et loos ei avalikustatud väidetava kiusaja isikut ja seega ei põhjustatud kellelegi täiendavaid kannatusi. Väljaanded märkisid, et enesetapu teinud lapse isikuandmete avaldamisega olid tema vanemad nõus, ka detailid avaldati vanemate soovil. Toimetuse väitel pöördusid lapsevanemad ise meedia poole. Eesti Päevaleht ja Delfi on seisukohal, et kajastasid tundlikku teemat diskreetselt ja isikute õigusi võimalikult vähe rikkudes.
Pressinõukogu otsustas, et Eesti Päevaleht ja Delfi rikkusid ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.6., mis näeb ette, et andmeid konkreetsete inimeste tervisliku seisundi kohta ei avaldata, kui seda ei nõua avalikkuse huvi. Pressinõukogu hinnangul sisaldasid artiklid põhjendamatult detailset kirjeldust lapse enesetapu kohta.
Pressinõukogu soovitab ajakirjanikel järgida Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) meediale suunatud juhendit "Enesetappude ennetamine: suitsiidide kajastamine meedias", mis rõhutab et vältimaks meediakajastuse negatiivset mõju haavatavatele inimestele ja suitsiidiriski tõusu, peaks meedia jälgima teatud põhimõtteid. Näiteks peaks vältima fotosid lahkunust, tema poolt kasutatud suitsiidimeetodist või suitsiidi toimepanemise kohast. Samuti peaks vältima kasutatud suitsiidimeetodi ning suitsiidivahendi hankimise loo detailset kirjeldamist. Need põhimõtted on sõnastatud eesmärgiga kaitsta lapsi ning hoida ära olukorrad, kus samade probleemidega noored leiavad inspiratsiooni millegi sarnase tegemiseks.
