USA Ukrainast tagasi kutsutud suursaadik tundis end Trumpi poolt ohustatuna
Ukrainast tagasi kutsutud USA suursaadik Marie Yovanovitch ütles, et tundis end ohustatuna kummalise märkuse tõttu, mille tegi president Donald Trump telefonivestluses Ukraina riigipea Volodõmõr Zelenskõiga.
Yovanovitch ütles kongressis tunnistusi andes, et oli Trumpi sõnade pärast „väga mures”, vahendab BBC News.
„Noh, temaga [Yovanovitch] juhtuvad mõned asjad,” ütles Trump Zelenskõile.
Demokraadid avaldasid üleskirjutusi Yovanovitchi kinniste uste taga antud tunnistustest. 25. juulil toimunud telefonivestluses Zelenskõiga nimetas Trump suursaadikut ka „halvaks uudiseks”.
11. oktoobril kongressi ees tunnistusi andnud Yovanovitch ütles, et oli presidendi öeldust šokeeritud.
„Ma ei teadnud, mida see tähendas,” ütles Yovanovitch. „Ma olin väga mures. Olen endiselt.”
Esindajatekoda avaldas Yovanovitchi tunnistuse eile.
Karjääridiplomaat Yovanovitch ütles, et kui küsis nõu USA suursaadikult Euroopa Liidu juures Gordon Sondlandilt, kes on annetanud suuri summasid Trumpi kampaania heaks, soovitas viimane Yovanovitchil Twitteris Trumpi ülistada.
„Sa pead tegema seda suurelt või lähed koju,” ütles Sondland Yovanovitchi sõnul talle. Yovanovitch tunnistas, et ei arvanud, et saab seda nõuannet järgida.
Yovanovitch lisas, et Trumpi isiklik advokaat Rudy Giuliani alustas jõupingutusi tema diskrediteerimiseks 2018. aasta lõpus, kui ajas Ukrainas sisuliselt varivälispoliitikat.
Giuliani tahtis demokraatide presidendikandidaadi Joe Bideni ja tema poja Ukrainas uurimise alla võtmist, et leida informatsiooni, mis oleks potentsiaalselt kahjulik Bideni presidendiks kandideerimisele, tunnistas Yovanovitch.
Giuliani värbas Yovanovitchi sõnul ka Ukraina endise peaprokuröri Juri Lutsenko, et ta levitaks valesid Yovanovitchi kohta, et kahjustada teda USA-s.
Yovanovitch ütles, et hoiatas Ukraina justiitsministrit, et „ma pean tõesti oma seljatagust kaitsma”. Yovanovitch lahkus Ukrainast mais, mitu kuud varem, kui see pidi plaanipäraselt toimuma.
Yovanovitch ütles tunnistusi andes, et tema ülemus helistas talle aprillis ja ütles, et ta peab kohe USA-sse naasma.
„Ta ütles, et see on minu julgeoleku pärast, et see on mu heaolu pärast, inimesed olid mures,” lausus Yovanovitch kongressile.
Yovanovitch meenutas ka, kuidas Giuliani püüdis välja ajada turistiviisat teisele endisele Ukraina peaprokurörile Viktor Šokinile, kellele USA välisministeerium oli keeldunud viisat andmast „teadaolevalt korruptiivse tegevuse” eest.
Biden püüdis USA asepresidendina koos teiste lääne valitsuste esindajatega saavutada Šokini vallandamist korruptsiooni eest. USA vabariiklased väidavad alusetult, et Biden nõudis Šokini vallandamist viimase otsuse tõttu võtta uurimise alla Ukraina energiafirma Burisma, mille heaks töötas Bideni poeg Hunter Biden.
Pole teada, miks tahtis Giuliani Šokinile viisa andmist.
Eile avaldas esindajatekoja luurekomitee ka USA välisministri Mike Pompeo endise tippnõuniku Michael McKinley eelmisel kuul antud tunnistused.
McKinley ütles, et soovitas avaldust Yovanovitchi toetuseks pärast seda, kui Trumpi telefonivestlus oli avalikuks tulnud. McKinley sõnul öeldi aga talle, et Pompeo oli otsustanud: „Parem mitte... praegusel hetkel.”
McKinley tunnistus on otseselt vastuolus välisminister Pompeo öelduga. Pompeo ütles eelmisel kuul ABC Newsile, et McKinley ei ole kunagi teinud ettepanekut Yovanovitchi toetamiseks.
McKinley astus ametist tagasi mõned päevad enne kongressi ees tunnistuste andmist. Ta ütles kongressile, et astus tagasi, sest oli mures, et „meie missioonid tegelevad negatiivse poliitilise informatsiooni kogumisega riigisisestel eesmärkidel”.
„Minu tagasiastumise ajastus oli kahe peamise mure tagajärg: tagandamisjuurdlusse segatud välisteenistuse töötajate minu arvates toetamata jätmine välisministeeriumi poolt ja teiseks, see, mis näib olevat meie suursaadikute välismaal ärakasutamine siseriiklike poliitiliste eesmärkide saavutamiseks,” ütles McKinley üleskirjutuse järgi.
