VIDEO | Mart ja Martin Helme said ülevaate rahapesu kriminaalasjadest. Endised siseministrid näevad ohumärke: kas meil on poliitiliste menetluste aeg?

Siseminister Mart Helme ja tema poeg, rahandusminister Martin Helme said politseilt ülevaate rahapesuga seotud kriminaalasjadest. “Töö läheb üha paremaks,” kommenteeris Mart Helme. “Kas meil on käes poliitiliste menetluste aeg,” küsis omakorda endine siseminister Kalle Laanet. "See on väga uus ja väga ohtlik lähenemine," lisas Ain Seppik, kes on ka sama ametit pidanud.

Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere kinnitas, et sise-ja rahandusministrid said tõepoolest esmaspäeval ülevaate rahapesu kriminaalasjadest. Alavere eitas, et kohtumist oleksid nõudnud ministrid. „Kohtumine toimus meie (politsei- toim) kutsel keskkriminaalpolitseis, et põhjalikumalt rääkida rahapesuvastasest võitlusest. Andsime kohtumisel ülevaate oma tegevustest ning seal osales ka juhtiv riigiprokurör. Arvestades selle teema olulisust ja aktuaalsust oli sellise ülevaate andmine kindlasti vajalik,” ütles ta.

Kuna rahapesu ennetamine ja tõkestamine puudutab nii sise- kui ka rahandusministeeriumi, on mõlemal ministril teema suhtes teadmisvajadus, põhjendas Alavere. “Andsime kohtumisel koos juhtiva riigiprokuröriga ülevaate ka käimasolevate menetluste hetkeseisust.”

Eesti Päevalehe ja Delfi täpsustava küsimuse peale, kui detailse ülevaate ministrid käimasolevatest rahapesu kriminaalasjadest said ning kas ülevaade anti nii Danske Banki kui ka Swedbankiga seotud rahapesu kriminaalasjadest, korrati politsei poolt lakooniliselt juba öeldud vastust: "Andsime kohtumisel koos juhtiva riigiprokuröriga ülevaate ka käimasolevate menetluste hetkeseisust".

Siseminister Mart Helme sõnul ei tutvunud nad poeg Martin Helmega aga mitte sellega, mis täpselt on toimunud uurimistoimingute osas, vaid tegemist oli üldise info- ja mõttevahetusega teemal, kuidas paremini, efektiivsemalt ja Eesti riigile kasulikumalt rahapesu uurimisega tegeleda. “Kuidas rahandusministri Ameerika ja Suurbritannia visiidi järel teha koostööd teiste riikide vastavate teenistusega. See oli informatiivne ja tegevusi kavandav kohtumine, mitte käimasolevate uurimiste detailidega tutvumine,” kinnitas Helme. “Käimasoleva uurimise detailidega ei olnud meil mingit huvi tutvuda. Meil oli huvi anda omapoolset informatsiooni, suunavat informatsiooni, kuidas efektiivsemalt koostööd teha ja kuidas efektiivsemat tulemust saavutada,” kommenteeris siseminister.

Küsimusele, kas ta on pärast kohtumist rahul sellega, mida teada sai ning kas politsei ja prokuratuur on selles valguses head tööd teinud, vastas Mart Helme: “Töö läheb üha paremaks”.

Hea tava rikkumine?

Hea tava kohaselt ei teavitata poliitikuid - sealhulgas ministreid - käimasolevate kriminaalasjade detailidest, samuti ei küsi ega sekku poliitikud ise uurimistesse ega esita küsimusi. Küll aga on siseministril õigus saada üldisemaid ülevaateid hetkeolukorrast. Seda ta regulaarselt ka saab. Küsimus on, kas ka rahandusminister peaks liiga detailselt ühe või teise uurimise all oleva teemaga kursis olema.

“Politsei teavitas ka meid sellest, et on teinud seoses rahapesumenetlustega ministritele ettepaneku kohtumiseks, et anda detailsem ülevaade rahapesumenetlustega seotud problemaatikast,” ütles juhtiv riigiprokurör Taavi Pern. “Kohtumise eesmärk oli anda lühiülevaade menetlustest ning anda edasi mõtteid selles, millisel viisil võitlust rahapesuga tõhustada. Info, mida menetluste kohta avaldati, kooskõlastati menetlusi juhtivate prokuröridega,” ütles ise kohtumise juures viibinud Pern.
Pern ei vastanud küsimusele, kui detailidesse infot avaldades mindi. Eesti Päevalehe ja Delfi andmetel siiski konkreetset infot - näiteks tehtud menetlustoimingute või tunnistajate nimede kohta - Helmetele ei antud.

Küsisime siseministrilt ka seda, kuidas võiks poliitilist kultuuri mõjutada see, kui tavaliselt poliitikud ei tohi sekkuda käimasolevatesse kriminaalasjadesse, aga nüüd tundub, et nad seda teevad. “Aga me ei sekkugi,” kinnitas Mart Helme. “Siseministrina on mul loomulikult iga hetk võimalik kutsuda välja ükskõik missuguse kriminaalasjaga tegelev politseinik, et vajaduse korral saada täiendavat informatsiooni. Ma olen inimene, kellel on kõik kõige kõrgema riigisaladuse valdamise ja käitlemise load ja seetõttu oleks äärmiselt kummaline, kui mulle keegi ütleks, et ei kulla sõber, sulle me mingisugust informatsiooni ei anna. Siseminister, peaminister ja president ja ka väga paljud teised ministrid - mitte küll kõik ministrid - on riigisaladuslubade valdajad ja loomulikult on neil mitte ainult õigus, vaid ka kohustus tihtipeale selle informatsiooniga tutvuda,” leidis ta.

Riigisaladus ja kriminaalmenetlus on siiski erinevad asjad. Riigisaladuse luba ei tähenda kriminaalmenetluse andmetele ligipääsu. Nimelt katab kriminaalasja andmetele ligipääsu kriminaalmenetluse seadus ning see ütleb üheselt, et kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Andmete avaldamine on kriminaalmenetluse, avalikkuse või andmesubjekti huvides lubatud siis, kui see ei soodusta kuritegevust ega raskenda kuriteo avastamist; ei kahjusta Eesti Vabariigi või kriminaalmenetluse huve; ei sea ohtu ärisaladust ega kahjusta juriidilise isiku tegevust; ei kahjusta andmesubjekti ega kolmandate isikute õigusi, eriti delikaatsete isikuandmete avaldamise puhul.

Ent teadmisvajadus pole sama, mis poliitiline uudishimu. See tuleneb vajadusest teha mingisuguseid otsuseid, näiteks menetluste planeerimisel apoliitilistes õiguskaitseorganites. Toome näite: kui kapo avastab, et Venemaa on suurendanud mõnedes oma struktuurides rahastust, kannab kapo sellest ette riigi julgeoleku eest vastutavale siseministrile, et viimane saaks vajadusel teha omapoolseid otsuseid. Rahandusministri puhul on teadmisvajadus aga näiteks see, kui teabekogumisel tuleb välja, et kuskil on suurenenud mingisugused rahaülekanded. Rahapesu-ja terrorismirahastamise tõkestamine on rahandusministri kontrolli all.

Endised siseministrid laidavad: skandaalne uus lähenemine

“Kas meil on käes poliitiliste menetluste aeg,” küsis endine siseminister Kalle Laanet Mart Helme kommentaari peale. Laaneti sõnul on EKRE valitsuses olek toonud kaasa ja loonud poliitilise kultuurituse. “See, et minister mõtleb, et kutsub - või ehk ongi juba kutsunud - välja enda juurde aru andma konkreetsed menetlejad konkreetsete menetlusseisude üle, on demokraatlikes riikides, sealhulgas Eestis, uus lähenemine. See ei käi meie poliitilise kultuuri juurde. Ma ei tea, et viimase 15 aasta jooksul oleks ükski siseminister nii käitunud,” ütles Laanet.

“Ma ütleksin lausa, et viimase 20 aasta jooksul pole ükski siseminister tegelenud konkreetsete käimasolevate kriminaalasjade järelevalvega,” lisas endine siseminister Ain Seppik. “Ja ma ei soovitaks ühelgi siseministril seda ka teha. Kui tahad skandaali, siis selle sa sealt ka saad.”

“Analoogiat kasutades võiks ka ju justiitsminister Raivo Aeg konkreetsetes asjades kohtunikke välja kutsuda ja uurida, mis seal toimub, aga arvan, et Raivo Aeg ei tee seda iialgi,” lisas Seppik.

Eesti Päevaleht ja Delfi täpsustasid, et antud juhul - mis puudutab rahapesu kaasusi - oli kutsuja pooleks politsei. “Jah, ma mõistan, kuid ma kommenteerisin teie poolt refereeritud Mart Helme sõnu, et siseministrina võib ta kutsuda välja ükskõik millise politseiniku. Mis puudutab rahapesu kaasusi, siis arvan, et keskkriminaalpolitsei käitus selles mõttes heauskselt, soovides viia ministrid selles valdkonnas paremasse inforuumi,” ütles Laanet.

Ain Seppik viitas, et uurimine on kohtuliku menetluse üks osa. “Eeluurimine toimub kohtuks valmistumiseks. Kui selgub, et poliitik on ühel või teisel määral seda mõjutanud, võivad asjad hakata kohtus teistmoodi minema, sest kaitsja ütleb, et võõras isik on andnud juhiseid või menetlust kontrollinud. Seda pole küll ükski siseminister teinud ja mina olen neid näinud alates Olev Laanjärvest (siseminister 1990-1992). See on väga uus ja väga ohtlik lähenemine,” tõdes ta.

Seppiku sõnul ei tähenda see, et siseminister ei peaks saama laia kõlapinda omavates asjades infot - kapo ja politsei juhid seda ministrile regulaarselt ka annavad. “Aga see ei tähenda uurija töö kontrollimist,” ütles ta, juhtides Mart Helme tähelepanu ühtlasi ka sellele, et riigisaladus ja uurimissaladus on kaks erinevat asja. “Praegusel siseministril puudub ka igasugune kompetents uurijale nõu andmiseks kui ta seda ka tahaks. Kui siin muidugi siseminister Helme isiklikke poliitilisi huve taga pole,” ütles Seppik. Ta rõhutas, et prokurör peab jälgima, et menetlus toimub menetlusseadustiku alusel, mitte mingite muude direktiivide või käskkirjade alusel.

“See on absoluutselt nonsenss, kui poliitilisel tasandil käsitletakse pooleli olevaid kriminaalmenetlusi. Midagi sellist ei peaks absoluutselt olema,” kommenteeris üks staažikas tippadvokaat. “Kui selle kohtumise initsieeris politsei, nagu te viitate, siis ilmselt sooviga ennetada seda, et kodanikud poliitikud hakkavad totaalselt jama rääkima,” ütles tippadvokaat, avaldades lootust, et poliitikud siiski ise infot nõudma ei hakanud ning politseinikke vaibale ei kutsunud.

Keskkriminaalpolitsei juht Alavere kinnitas veel kord, et kolmapäeval toimunud kohtumine ministritega toimus politsei kutsel.