USA demokraatide presidendidebatt pidi võitlema tähelepanu pärast Trumpi tagandamisjuurdlusega
USA demokraatide presidendikandidaatide viies debatt leidis aset kohaliku aja järgi eile õhtul Atlantas ja kümnel kandidaadil tuli tõsiselt vaeva näha, et tõmmata valijate tähelepanu kõrvale president Donald Trumpi tagandamisjuurdluse kuulamistelt.
Trumpi teemast ei pääsetud aga ka kandidaatide väitluses, vahendab BBC News.
Üks kampaania liidreid ja üks esimesi kandidaate, kes teatas, et Trump tuleb tagandada, senaator Elizabeth Warren ütles, et ta püüaks veenda vabariiklastest senaatoreid hääletama presidendi tagandamise poolt, paludes neil vaadelda viimaseid paljastusi Ukraina kohta osana Trumpi jätkuvast seadusetusest.
Warren lisas oma korruptsioonivastasele plaanile ettepaneku keelata suurte kampaaniale annetajate, nagu on eilse tagandamisjuurdluse kuulamise täht, USA suursaadik Euroopa Liidu juures Gordon Sondland, suursaadikuks nimetamise.
Teised kaks tugeva toetusega kandidaati, senaator Bernie Sanders ja South Bendi linnapea Pete Buttigieg said samuti võimaluse kaasa lüüa. Sanders nimetas Trumpi patoloogiliseks valetajaks ja kõige korrumpeerunumaks presidendiks moodsas ajaloos. Buttigieg ütles, et president on võimu kuritarvitanud. Samas kutsus Buttigieg üles ühtsusele, mis on tema suur kampaaniateema.
Vaikida ei saanud ka Joe Biden, mees keda uurima Trump ukrainlasi õhutas. Kuigi endise asepresidendi varem soliidne olnud edumaa on küsitluste järgi tublisti vähenenud, ütles ta, et pälvis Trumpi tähelepanu, sest on kõige paremas positsioonis Trumpi võitmiseks valimistel.
Edasi pöördusid kandidaadid teemade juurde, mis on domineerinud eelmistes debattides – maksud, keskkond, välispoliitika ja eelkõige tervishoid.
Senaator Kamala Harris kritiseeris teravalt esindajatekoja liiget Tulsi Gabbardit, kes ütles, et Demokraatliku Partei on korrumpeerinud välispoliitika establishment, sõjatööstuskompleks ja „ahned ärihuvid”.
Sanders torkas Bidenit viimase toetuse pärast „kohutavale” 2003. aasta Iraagi sõjale.
Seejärel räägiti demokraatide ligitõmbavusest mustanahaliste hääletajate jaoks, mis pani Bideni esinema omapärase kinnitusega, et ta on toetuse mõttes „pärit mustast kogukonnast”.
Ainsad mustanahalised kandidaadid Harris ja senaator Cory Booker väljendasid selle peale uskumatust.
Harris ütles, et vähemused on demokraatide selgroog, mida võetakse liiga tihti endastmõistetavusega.
Tõelist tulevärki ei nähtud enne debati lõpuosa, kui senaator Amy Klobuchar ja Gabbard seadsid kahtluse alla Buttigiegi suhteliselt kasina poliitilise kogemuse.
Indiana osariigi suuruselt neljanda linna linnapea Buttigieg sai märklauaks, sest hiljutised küsitlused Iowas ja New Hampshire’is, mis on eelvalimiste protsessi kaks esimest osariiki, näitasid, et Buttigieg sai statistiliselt märkimisväärse edumaa.
Märkides, et tema on saavutanud võite valimistel ja surunud läbi seadusi kongressis, teatas Klobuchar: „Ma arvan, et kogemus peaks lugema.”
Gabbard ründas Buttigiegi arvamust, et USA väed tuleks saata Mehhikosse appi võitlema narkokartellide vastu.
Rünnakuid selgelt oodanud Buttigiegil olid vastused valmis.
„Washingtoni kogemus ei tohiks olla ainus kogemus, mis loeb,” ütles Buttigieg Klobucharile. „Sellel laval on praegu üle saja aasta Washingtoni kogemust ja kus me praegu oleme?”
Gabbardile vastas Buttigieg, et tal on enam kui piisavalt kogemust, et teada, et ta ei tohiks istuda maha koos „mõrvarliku diktaatoriga” nagu Süüria president Bashar al-Assad, mida Gabbard 2017. aasta jaanuaris tegi.
Vähem kui kahe kuu pärast alustavad demokraadid oma ainsa kandidaadi väljavalimisprotsessi 2020. aasta valimisteks. Marquette’i ülikooli küsitlus näitas, et Trump võidaks Wisconsini osariigis, mida peetakse üheks võtmetähtsusega osariigiks, üks ühele kõiki tähtsamaid demokraatide kandidaate.
Demokraatide omavahelise võitluse võitjaks saab tõenäoliselt see, kes annab demokraatide valijatele kõige suurema kindluse, et isegi kui tagandamine ebaõnnestub, lähenevad Trumpi päevad presidendiametis lõpule.
