2018. aasta augustis võimule tulnud sotsiaalkonservatiivist president Iván Duque seisab silmitsi laiaulatusliku rahulolematusega kasvava tööpuuduse, majandusreformide ja halveneva julgeolekualase olukorra tõttu, vahendab CNN.
Sel aastal on Lõuna-Ameerika riikidest massirahutused toimunud juba Ecuadoris, Tšiilis ja Boliivias. Regiooni valitsused ei suuda vaigistada rahva rahulolematust majandusliku stagnatsiooni, korruptsiooni, ebavõrdsuse ja iga riigi oma spetsiifilisemate probleemidega.
Colombia riiklik politseidirektor, kindral Oscar Atehortúa ja siseminister Nancy Patricia Gutiérrez nimetasid meeleavaldusi üldiselt rahumeelseteks ja kontrolli all olevateks.
Bogotás toimus nende sõnul 13 marssi ja 27 rahvakogunemist. Vaatamata mõnedele teesulgudele töötab ühistransport väidetavalt normaalselt.
Kuigi ka teistes linnades oli väiksemaid intsidente, koondus vägivald teadete kohaselt peamiselt riigi lääneosa Cali linna, kus rünnati uudistekanali ajakirjanikke ja põletati ära enamik nende varustusest, teatas politsei.
Cali Valle ülikooli juures toimusid ka meeleavaldajate ja politsei kokkupõrked ning vandaalitseti 11 ühistranspordisõiduki kallal. Vigastada saanutest võimud ei teatanud.
Atehortúa teatel peatasid kapuutsides mehed Calis omavalmistatud lõhkeseadeldistega politsei soomussõiduki. Vahistati kolm inimest.
Cali linnapea kehtestas vägivalla tõttu öise liikumiskeelu. Kes on sel ajal väljas, vahistatakse.
Piiri sulgemine tähendab seda, et Colombiasse sisenemine Ecuadorist, Peruust, Brasiiliast ja Venezuelast on piiratud, teatas Colombia migratsiooniagentuuri direktor Christian Krüger Sarmiento.
Riigi valitsus andis kohalikele võimudele loa kehtestada erimeetmeid nagu liikumiskeelde, liikumisvabaduse piiramisi ja alkoholi müügi keelde.
Twitteris avaldatud videotes ütles president Duque, et tunnustab rahumeelseid meeleavaldusi demokraatia väljendusena ja tunnistab, et Colombia ees on palju väljakutseid.
Duque taunis aga neid, kes peavad meeleavaldusi võimaluseks „agiteerida” ja kutsus protestima rahumeelselt.
Üliõpilasorganisatsioonid ja ametiühingud kutsusid streikima majandusreformide paketi vastu, mida nimetatakse „paquetazo’ks”.
Presidenti kritiseeritakse teravalt ka tegevuse eest rahuprotsessis Colombia Revolutsiooniliste Relvajõudude (FARC) mässulistega. Kaitseminister oli sunnitud novembri alguses tagasi astuma vähemalt kaheksa lapse surma tõttu armee operatsioonis augustis.
Ka rünnakud põlisrahvaste vastu on lisandunud ja nad on otsustanud streigiga ühineda, lisades oma nõudmised.
