Kolleegide moraalne hinnang Urmas Arumäe tegevusele võib tulla alles uuel aastal
"Advokatuuri aukohtu menetlus sarnaneb tavakohtumentlusele, see on mitmeetapiline protsess," selgitas Eenpalu ühiskonda raputanud skandaali uurimise venimist.
Esmalt küsib advokatuur mõistagi kõnealuselt advokaadilt selgitusi, alles seejärel läheb asi aukohtu ette. Seal võib omakorda veel aega kuluda, nii et koleegide hinnang Urmas Arumäe moraalsele palgele ja tegevusele maaeluministri nõunikuna võib saabuda alles uuel aastal.
Praegu on protsess alles algusjärgus: advokatuur on küsimused Arumäele esitanud, ent neile vastamise tähtaeg pole seni veel täis tiksunud.
"Aukohtu töökoormus on viimastel aastatel päris suur olnud," nentis Eenpalu.
Viimase mõne kuuga on erinevatesse sekeldustesse sattunud tähelepanuväärne hulk mainekaid, seni plekitu renomeega advokaate. Näiteks kevadel karistas advokatuuri aukohus teenekat kaitsjat Sven Sillarit 3500 euro suuruse trahviga, kuna viimane rikkus oma kliendile, eeluurimisvangistuses viibivale Hubert Hirvele tema pereliikmete kirju edastades Harju Maakohtu kehtestatud suhtlemiskeeldu.
Hubert Hirve ja Pavel Gammeri maffiakaasuse raames sai süüdistuse vandeadvokaat Viktor Särgava, keda arvatakse samuti kuritegelikku ühendusse kuuluvat.
Vandeadvokaat Olev Kuklaset kahtlustatakse aga altkäemaksu andmises. Urmas Arumäe kaasus on kõige värskem. Mäletatavasti viis tema korraga kahel toolil istumine - ta andis nõu niihästi maaeluminstrile kui ka ministeeriumi allasustusega kohut käivaile ettevõtjaile ametist - ametist Mart Järviku.
Advokatuuri kantsler Leen Eenpalu ütles, et kuivõrd Eesti on õigusriik, on süüta kõik, kelle suhtes süüdimõistvat kohtuotsust langetatud pole. Seega pole asjaolu, et kellegi suhtes menetlus algatatakse, ise-eneses probleem. Advokatuuri ametlik seisukoht selliste kohtuasjade sagenemise kohta on, et mingit otsest moraalset kriisi esialgu kusagilt näha ei ole, kõik juhtumid on erinevad, olgugi neid ühte aastasse keskmisest rohkem kokku sattunud.
See ei tähenda aga, et advokatuur toimuvasse ükskõikselt suhtuks, kinnitas Eenpalu. "Seda ei saa öelda, et me muret ei tunne. Ikka teeb murelikuks, kui juhtumid sagenevad," ütles ta. "Aga iga juhtum on erinev."
