TABEL | Uus PISA uuring: Eesti haridussüsteemi tulemused on maailma parimate seas, Euroopas esimesed

Eesti on terve OECD arvestuses viiendal kohal ja Euroopa riikidest esikohal.

Täna avaldati värske PISA uuring. Eestlastel on põhjust uhkust tunda, kuna meie haridussüsteemi tulemused on esimesena Hiina kandadel. Eesti õpilaste oskused on stabiilselt paranenud iga PISA vooruga, mis on võrreldes teiste OECD riikidega väga hea, sest mujal kipuvad haridusalased sooritused paigal seisma. 79 riiki hõlmanud uuringu ametlikus eessõnas saab Eesti OECD peasekretär Angel Gurrialt kiita ning meid seatakse koos veel käputäie riikidega kogu maailmale eeskujuks.

Võime olla rahul: Eesti õpilaste tase on hea laial skaalal. OECD keskmisega võrreldes saavutas suurem hulk Eesti lapsi kõrgetasemelisi tulemusi (tasemed 5 ja 6) ja lisaks oli suur ka nende õpilaste hulk, kes saavutas vähemalt miinimumteadmised (tase 2).

Lugemisoskuses saavutas 89% Eesti õpilastest vähemalt 2. astme, mis on võrreldes OECD keskmise ehk 77%ga oluliselt kõrgem. Asume ühel pulgal Hiina, Kanada, Soome, Hong-Kongi, Macau, Poola ja Singapuriga.

Õpilased pidid lugema keskmise pikkusega teksti ja seejärel leidma küsimustele vastamiseks tekstist üles info, mis ei pruukinud nähtaval olla konkreetse lausena. 14% Eesti noori olid Pisa uuringus “tippsooritajate” seas (OECD keskmine on 9%). Tippsooritajatest noored pidid mõistma pikka teksti ja abstraktseid või ootamatuid mõttekäike, samuti pidi noor teksti põhjal otsustama, millal esitati fakte ja millal arvamusi. See aga on väga oluline oskus. Seda rõhutas ka OECD peasekretär Gurria oma kommentaaris — vt artikli lõpuosas. Vaid 20 riigis ligi sajast olid tulemused Eestiga võrreldavad.

Oluline on, et lugemises on Eesti pidevalt ja kiires tempos arenenud, mis on OECD-ga keskmisega võrreldes hea, sest üldiselt on riikide tulemused visad paranema. Matemaatikas on Eesti tulemused samuti paranenud, kuigi aeglasemalt kui lugemise vallas. Loodusteaduste osas on areng pidurdunud ja praegu pigem langustrendis.

Matemaatikas ja loodusteadustes saavutas vastavalt 90% ja 91% Eesti noori 2. taseme, OECD keskmine on 77% ja 78%. Seejuures on ka kõrgeima taseme saavutanud noorte osakaal Eestis stabiilselt kõrge.

Raha mõju

Oluline on Eesti koolisüsteemi pakutav võrdsus. Majanduslikult paremal järjel perede laste testitulemused olid küll paremad kui vaesemates peredes, kuid võrreldes OECD keskmisega on raha mõju õppetulemustele Eestis väiksem. (61 punkti vs 87 punkti OECD keskmine.) OECD hindab perede sotsiaalmajanduslikku asetust lihtsa skeemi järgi: laste vanemate sissetulekud jagatakse nelja veerandisse, millest madalaima sissetulekuga veerandit loetakse vähekindlustatuteks ja kõrgeima sisstulekuga veerandit hästikindlustatud peredeks.

Lugemise arvestuses jõudsid tipptasemeni 24% hästikindlustatud perede lastest ja 7% vaesemate perede lastest. OECD keskmine on vastavalt 17% ja 3%.

Eesti koolid saavutavad nii häid tulemusi sellest hoolimata, et siinsed koolidirektorid andsid personali-ja rahapuudusesest teada rohkem kui OECD-s keskmiselt.

Sooline vahe

Kõigis riikides olid tüdrukud lugemises paremad kui poisid ja Eesti langeb selles osas täpselt kokku OECD keskmisega. Matemaatikas on poisid tüdrukutest 8 punkti võrra ees, OECD keskmine on samas suurusjärgus. Loodusteadustes on tüdrukud poistest grammikese ees — Eestis viis, OECD keskmisena kaks punkti.

Uuuringus küsiti ka laste tulevikuplaanide kohta. Matemaatikas ja loodusteadustes kõrgeima skoori saavutanud laste käest küsiti, kas nad näeks end tulevikus teadus-või inseneeriavaldkonnas töötamas. Jaatavalt vastas võrdselt poisse ja tüdrukuid. Seevastu IT-valdkonnas näeks end töötamas vaid 2% tüdrukuid, kuid tervelt 19% poisse.

Kiusamise osas oleme endiselt OECD keskmisest veidi kehvemad. 25% õpilastest tunnistas, et neid kiusatakse vähemalt mõni kord kuus. OECD keskmine on 23%.

Mida PISA testist välja lugeda?

OECD peasekretär Angel Gurria juhatab PISA 2018 analüüsi sisse eessõnaga, milles toob välja uuringu tähtsaimad leiud. Märkimisväärne on, et esmalt juhib ta tähelepanu Hiina tulemusele. Pisa uuringus osales neli Hiina provintsi — Peking, Shanghai, Jiangsu ja Zhejiang — ja need edestasid matemaatika ja loodusteaduste alaste tulemuste osas pea kõiki teisi. Haridus, muidugi, on seotud majandusega.

“Veelgi enam, 10% kõige vaesematest peredest pärit lastel oli parem lugemisoskus kui OECD riikide lastel keskmiselt. Tõsi, need neli provintsi Ida-Hiinas ei esinda Hiina keskmist taset, kuid igaüks neist provintsidest on riigisuurune ja kokku on neis elanikke 180 miljonit. Õpitulemuste alase saavutuse teeb veel märkimisväärsemaks asjaolu, et keskmine sissetulek neis provintsides on palju madalam kui OECD keskmine. Nende koolide kvaliteet toidab Hiina homset majadust,” kirjutab Gurria.

Ta rõhutab sedagi, et sellal, kui Hiina on õpitulemuste osas kiiresti arenenud, seisab OECD keskmisena paigal. Kulutused haridusele on viimase kümne aastaga kasvanud 15%, aga vaid ühes OECD riigis, Portugalis, on õpitulemused märgatavalt paranenud.

Vaid iga kümnes õpilane teeb faktil ja arvamusel vahet

OECD peasekretär rõhutab faktide ja arvamuste eristamise oskust. Ta märgib, et 15-aastaste lugemisoskusele esiatavad nõuded põhjalikult muutunud. Nutitelefon on muutnud viisi, kuidas inimesed loevad ja vahetavad infot ning digitaliseerumiga koos on tulnud uued tekstiformaadid, alates kokkusurututest kuni pikkade ja raskestikäsitletavateni. Vanasti said õpilased oma küsimustele vastused hoolikalt koostatud õpikutest, mida sai usaldada. Nüüd leiavad nad oma küsimustele netist sadu tuhandeid vasteid ja peavad suutma ise otsustada, mis on tõene ja mis mitte.

“Lugemine ei tähenda enam info eritlemist, see on teadmise konstrueerimine, kriitiliselt mõtlemine ja hästipõhistatud otsuse langetamine. Sellel taustal näeme, et PISA testis suutis vähem kui iga kümnes õpilane sisu ja allika põhjal vahet teha faktil ja arvamusel,” tõstis Angel Gurria esile probleemi. Positiivsete näidetena tõi ta esile Hiina, Kanada, Eesti, Soome, Singapuri ja Ameerika Ühendriigid, kus iga seitsmes (!) õpilane suutis sellisel tasemel lugemisoskust üles näidata.

Peasekretär pööras tähelepanu ka õpilaste heaolu küsimustele. “15-aastaste õpilaste heaolu mõõtmine on erakordselt oluline, sest selles vanuses lapsed on nii füüsilise kui ka vaimse arengu võtmefaasis,” kirjutab Gurria. Selles osas on Hiina provintsid just mahajääjate seas.

Tüdrukud kardavad ebaõnnestuda

Üle terve OECD ei olnud iga kolmas õpilane oma eluga rahul ja see hulk on viimase kolme aastaga kasvanud. Kuus protsenti õpilastest on pidevalt õnnetud. “Igas haridussüsteemis kardavad tüdrukud ebaõnnestumisi rohkem kui poisid, ja seda isegi siis, kui nende lugemisoskus edesteab poisse suurel määral,” kirjutab Gurria.

“Võib-olla kõige murettekitavam on, et kolmandikus PISA uuringus osalenud riikides — sealhulgas Kreekas, Mehhikos ja Poolas, ütles iga teine õpilane, et ei usu, et suudaks midagi oma vaimsete võimete osas parandada,” kirjutab OECD peasekretär. Ta lisab, et tõenäoliselt ei suuda selliselt lootusetud noored piisavalt panustada, et paremaks saada, see aga piirab nende hilisemat toimetulekut elus.

Peasekretär pühendab Eestile tähelepanu veel ühes lõigus: “Võib olla ahvatlev järeldada, et parem toimetulek koolis tähendab vältimatult suuremat koolistressi, mis õõnestab laste heaolu. Kuid riigid nagu Belgia, Eesti, Soome ja Saksamaa näitavad, et head tulemused ja tugev heaolutunne võivad olla koos saavutatavad. Need riigid on teistele oluline eeskuju.”

20% Eesti õpilastest tunnistas, et õpetajad peavad sageli tunni alguses kaua ootama, enne kui õpilaste lärm vaibub ja saab tööga alustada. Samade õpilaste PISA testi lugeimisosa tulemus oli keskmiselt 18% madalam kui eakaaslastel, kelle koolides/klassides oli parem distsipliin.

59% Eesti õpilastest aitab üksteist (OECD keskmine: 62%).

33% Eesti õpilastest vastas jaatavalt küsimusele, kas õpilased võistlevad omavahel õpitulemustes (OECD keskmine: 50%).

16% Eesti õppuritest tunneb end koolis üksildaselt, mis on sama OECD keskmisega.

70% õpilasi on oma eluga rahul (hindasid oma rahulolu kümnepalliskaalal 7ga või enam). OECD keskmine on samas suurusjärgus: 67%.

9% õpilasi on alati õnnetud. OECD keskmine on 6%.

46% õpilastest muretseb, mida teised neist mõne ebaõnnestumise korral arvavad. OECD keskmine on 56%. Pea igas haridussüsteemis, sh Eestis on tüdrukute hirm läbikukkumise ees suurem kui poistel.

Enamus õpilasi üle terve OECD olid optimistlikud ja uskusid oma võimetesse. Seda testis väide sõnastuses “Sa ei saa oma vaimset võimekust eriti muuta” ("Your intelligence is something about you that you can’t change very much”). Eestis ei nõustunud selle väitega 77% õpilasi.

Kuidas testi tehti?

Enamikus riikides olid kasutusel arvutil tehtavad testid, mille sooritamiseks oli aega kaks tundi.

Lisaks täitsid õpilased taustinfo küsimustiku, milles andsid teavet oma arusaamade, koolide, kodu ja õppimiskogemuste kohta.

2018. aastal osales Pisa uuringus 600 000 õpilast 79 riigist. Eestist oli valimis 5316 õpilast 231 koolist. Kokku on Eestis 11 414 viieteistaastast õpilast.