VIDEOD | Kohus otsustas riigireetur Herman Simmi tingimisi enne tähtaega vabastada

Tartu maakohus otsustas täna tehtud kohtumäärusega vabastada Herman Simm temale 2009. aasta otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamuse ning Tartu vangla poolt esitatud materjalidega, leidis, et Simmi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud.

25. veebruaril 2009 tunnistas Harju maakohus Simmi süüdi riigireetmises ning asutusesisese teabe edastamises ja mõistis talle kokkuleppemenetluse tulemusena liitkaristuseks 12 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse ning Simmilt mõisteti välja kaitseministeeriumi esitatud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju osas 20 155 000 krooni (ligi 1,3 miljonit eurot).

"Mis tehtud, see tehtud," ütles riigireetmises süüdi mõistetud Hermann Simm kapo ülekuulamisvideos. "Ja ausalt öeldes... tuleb vastutust kanda."

2017. aasta märtsis astus ta kohtu ette ja teatas, et ihkab vabadusse. Ta kurtis, et on pankrotis, aga abikaasa lubas teda ülal pidada. Simm ütles, et võlgneb riigile ligi 1,2 miljonit eurot.

Tartu maakohus toob värskes määruses välja, et mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Simmi puhul hindas kohus retsidiivsusriski väga madalaks. Kohus leidis, et Simmi ligipääs erinevale salastatud informatsioonile ning dokumentidele, mis võiks huvi pakkuda välisriikidele või nende organisatsioonidele, on ülimadal. Võimalikku retsidiivsusriski vähendab ka tema kõrge vanus ja tervislik seisund. Simmi puhul on täidetud ka muud ennetähtaegselt vabastamise eeldused, näiteks vangistatu õiguspärane käitumine ja kindel elukoht vabanemisel. Simmi iseloomustustest ning tema enda ütlustest ja käitumisest vangistuse jooksul ja kohtuistungil väljendub, et ta on teinud omad järeldused, kahetseb toimepandud tegu ja suudab range järelevalve tingimustes edukalt seadusekuulekalt käituda.

Kohus möönab Simmi poolt toime pandud tegu käsitledes, et süüdlane pani toime väga raske kuriteo ehk reetis oma riiki ja sünnimaad materiaalse kasu eest. Teo toimepanemise ajal olid karistusmäärad, võrreldes tänasega, tunduvalt leebemad, see aga ei tähenda kohtu hinnangul, et kui aastatetagune mõistetud karistus tundub praegustes oludes liialt leebe, siis tuleks ennetähtaegne vabastamine välistada.

Vabariigi põhiseadusele vastavalt on kõik seaduse ees võrdsed, mis tähendab, et õiguskord kohtleb kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtmoodi. Otsust tehes peab kohus tuginema üksnes kehtivatele õigusnormidele ning selle alusel välja kujunenud õiguspraktikale, mitte erinevate üksikisikute, huvigruppide vms tahtele ja soovidele. Seda ka käesoleva ennetähtaegselt vabastamise juhul. "Sellest põhimõttest hälbiva käitumise korral ei saaks enam rääkida õigusriigist, mille kodanikel on kindel teadmine, et ka riik peab seadustest kinni, põhiõigused ja -vabadused ning õiguslik kaitse on igati garanteeritud," seisab kohtumääruses.

Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et seadusandjal on olnud ja on võimalus muuta kehtiva õiguse regulatsiooni ennetähtaegse vabanemise osas ka näiteks süüteoliikide või üksikute koosseisude lõikes erandeid kehtestades. Näiteks näha ette, et teatud raskusega süüteo toimepanemisel puudub võimalus loota ennetähtaegsele vabastamisele. Selliste erandite tegemisel tuleb aga jälgida, et need on kooskõlas ka Eesti Vabariigi põhiseaduse ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.

Kohus määras Simmile katseaja kuni 18.03.2021, selleks perioodiks määras kohus talle ka allumise käitumiskontrollile, täiendavad kontrollnõuded ja –kohustused ning lisakohustused, mille eesmärk on uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida.

Simm vabastatakse karistuse kandmiselt peale kohtumääruse jõustumist. Üldine katseaeg hakkab kulgema samuti kohtumääruse jõustumisest alates. Ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

Simm on kandnud reaalselt ära valdava osa reaalsest vangistusest ehk mõistetud 12 aastast ja 6 kuust 11 aastat ja 2 kuud. Tegemist on jõustumata kohtumäärusega. Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul.

Lõuna ringkonnaprokuratuur teatas, et prokuratuur ei vaielnud vastu Herman Simmi vabastamisele, mida toetasid nii vangla kui ka menetlust läbi viinud kaitsepolitseiamet.

Miks kapo Simmi vabastamist toetas? "Korrektne on öelda, et kaitsepolitseiametil ei olnud vastuväiteid Herman Simmi ennetähtaegse vabastamise osas," kommenteeris kapo vanemspetsialist Kristina Romet.