Brüsselis üritatakse EL-i kliimaeesmärki kinnitada: Tšehhi, Poola ja Ungari nõuavad raha ja tuumaenergiat
Peaminister Jüri Ratase sõnul on Eesti nüüd valmis 2050. aastaks kliimaneutraalseks saamise sooviga nõustuma.
Euroopa Liidu valitsusjuhid alustasid neljapäeva õhtul Brüsselis oma kohtumist juunis toppama jäänud kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmise sooviga.
Tookord jäi 2050. aastaks mõeldud pikaajaline plaan kinnitamata, sest neli riiki polnud nõus. Tšehhi, Poola ja Ungari kõrval puikles ka Eesti kiirustamisele vastu.
Ent peale vahepeal valitsuse tellimusel tehtud uuringu valmimist, kus põhimõtteliselt kinnitati kliimaneutraalsuse saavutamise võimalikkust ka Eestis, tuli Ratas täna Brüsselisse sooviga üleeuroopalise eesmärgi paika panemist toetada.
„Eesti valitsus langetas sügisel otsuse, et toetab kliimaneutraalsuse eesmärgi seadmist üleeuroopalisel tasemel aastaks 2050,“ ütles Ratas kohtumisele minnes.
Kolm kauplejat
Kuid kolm ülejäänud juunis vastu puigelnud riiki ehk Tšehhi, Poola ja Ungari, polnud enne tänasegi kohtumise algust oma kahtlustest üle saanud.
Eriti tugevad seisukohad on Tšehhil ja Poolal ning mõneti lahknevatel põhjustel.
Poola majandus on jätkuvalt väga tugevalt sõltuv kivisöest toodetavast elektrienergiast. Kui varem oli Poola paremkonservatiivne Õiguse ja Õigluse erakonna (PiS) valitsus üldse skeptiline kliimamuutustega võitlemise koha pealt, siis nüüd on nende vaated hakanud siiski liikuma üldise Euroopa arusaamise poole.
Kuid sellega koos näeb Varssavi võimalust oma majanduse ja elektritootmise moderniseerimiseks EL-ilt kopsakaid abisummasid välja kaubelda.
Kosmiline hinnalipik
Poola energiaminister Krzysztof Tchorzewski teatas oktoobris, et riigi kliimaneutraalseks muutmine läheks maksma 700-900 miljardit eurot.
Hinnalipiku võimalikult suureks ajamise eesmärk on saada EL-i ühiskassast järgmiseks seitsmeaastase eelarveperioodi jooksul võimalikult palju toetuseurosid.
Poola peaminister Mateusz Morawiecki teataski tänase Brüsseli kohtumise eel, et energiasüsteemi muutmise hind on Poolas teiste riikidega võrreldes kallim. „Me ei saa nõustuda majanduse muutmise mudeliga, mis Poola ühiskonda kahjustaks,“ ähvardas ta vahetult enne kliimaneutraalsuse eesmärgi üle alanud arutelude algust.
EL-i liidritele pakub Poola karm kauplemisstrateegia päris kõva pähkli, sest keegi ei tahaks täna veel hakata EL-i eelarvet ära jagama. Samas on see kohe järgmine päevakorrapunkt liidrite kohtumisel, mistõttu on Poolale ka raske vastata, et rahast on veel vara rääkida.
Seega tuleb esimest korda ülemkogu juhtival endisel Belgia peaministril Charles Michelil välja mõelda viis, kuidas poolakas nõusse saada.
Tuumaenergia garantii
Kuid teiselt poolt avaldab jätkuvat vastuseisu Tšehhi. Praha tahab näha raudkindlaid garantiisid, et Euroopa Komisjoni poolt välja kuulutatud roheline lepe, millega tahetakse hakata erinevates majandusvaldkondades CO2 heitmete vähendamist rangemini nõudma, ei hakkaks kuidagi piirama tuumaenergiat.
Vaikimisi on Tšehhidel ka võimsaid liitlasi eriti Prantsusmaa, kes oleks samuti rahul, kui tuumaenergiale lootvaid riike pitsitama ei hakata. Küsimus pole mitte niiväga rahas, kui selles, kas tuumajõul toodetav energia tohib olla EL-i tulevase rohelise majanduse osa. Paljud riigid jätaksid selle küsimuse rahulikult kõrvale, kuid näiteks Saksamaa avalik arvamus on väga tuumaenergia vastu, mistõttu seal on võetud ka suund tuumajaamade sulgemisele. Kuna EL ei nimeta tuumaenergiat otsesõnu roheliseks ja Komisjoni kavas polnud sellest kriipsugi, kardab Tšehhi, et äkki hakatakse seda tulevikus pitsitama.
„Tuumaenergia on roheline energia, sel pole kasvuhoonegaase, ma ei tea, miks selle vastu ollakse,“ kurtis Tšehhi peaminister Andrej Babiš enne ülemkogu ja nõudis, et igal riigil lastaks oma elektritootmise valikute üle otsustada.
Kuid just riikide erinevate vaadete tõttu tuumaenergiale, on väga raske ette kujutada, et nõustutaks tuumaenergia otsese toetuse kirjutamisega kliimaneutraalsuse eesmärgi võtmise kõrvale.
Kuna Euroopa Ülemkogu teeb oma otsuseid ühehäälselt, ei saa ilma Poola ja Tšehhi nõusolekuta täna 2050. aasta kliimalati paika panemist heaks kiita.
Mis puutub Ungarisse, siis teatas peaminister Viktor Orbán, et kliimamuutused on suur probleem ja nendega tuleb tegeleda. Aga ta ei hakanud keerutama – EL-i eesmärgi seadmiseks peab Ungarile antama nende soovitud „finantsgarantiid“. Ehk siis kui raha saab, on ta nõus.
