Eesti ei julge armeenlaste genotsiidi tunnistada: riigikogu ei tea, kas massiline tapmine oli ikka genotsiid
Eile tunnistas Ameerika kongress ametlikult armeenlaste genotsiidi. Türgi, kes on selles osas eriarvamusel, teatas, et avaldus võib ohustada Ameerika-Türgi suhteid. Raivo Tamm on varem öelnud, et ka Eestil tuleks armeenlaste genotsiidi osas ametlik seisukoht võtta.
Nüüd nentis Eesti-Armeenia parlamendirühma esimees, et arutelud on näidanud, et selles osas konsensust pole, sest liikmed pole ühel nõul, kas 1,5 miljoni armeenlase tapmine esimese maailmasõja ajal on genotsiid või mitte. "Sellest lähtuvalt on alust arvata, et üksmeelt ei leia ka riigikogu hääletusel. Pole isegi kindel, kas saab häälteenamuse kokku," ütles Tamm.
Tamme sõnul jääb armeenlaste genotsiidi tunnistamise küsimus isiklike seisukohtade taha. "Osad arvavad, et tegu oli genotsiidiga, teised nii ei arva. Samuti ei pea osad üldse oluliseks, et seda peaks parlamentaarselt tunnistama. Arvatakse, et peaks tegelema hoopis lähemate probleemidega, näiteks, kas nimetada genotsiidiks Eestis toimunud küüditamine või ingerisoomlaste nõukogudeaegne väljasaatmine," ütles Tamm.
Parlament selliseid avaldusi ei tee
Eesti-Armeenia toetusrühma esimees tõdes, et Eesti-Türgi heade suhete hoidmine on oluline põhjus, miks armeenlaste genotsiidi tunnistamise osas pole seni seisukohta võetud ega tehta seda ka edaspidi. "See on äärmiselt keeruline küsimus, kuna Türgi seda ise genotsiidina ei tunnista. Alles oli olukord ärev, kui Türgi president teatas, et ei toeta Poola ja Balti riikide NATO kaitseplaane. Türgi on meie liitlane NATO-s ja me peame sellega arvestama," sõnas Tamm.
Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson nentis, et Eesti parlamendil pole üldse tavaks sääraseid välispoliitilisi avaldusi või resolutsioone teha. "See ei tähenda, et olulised teemad poleks ühel või teisel tasandil arutlusel. Väliskomisjoni esimees Enn Eesmaa pole aga armeenlaste genotsiidi tunnistamise küsimust päevakorda tõstnud," ütles Mihkelson.
Ta meenutas, et armeenlaste genotsiidi osas on seisukoha võtnud president Arnold Rüütel, kui käis Armeenias visiidil. "Presidendi tasandil saabki selliseid avaldusi teha ja see on üks kõrgematest tunnustustest," sõnas Mihkelson. President Kersti Kaljulaidi avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe ütles Delfile, et armeenlaste genotsiidi tunnistamine on küsimus valitsusele.
Peaminister Jüri Ratas on varem öelnud, et valitsus hakkab arutama armeenlaste genotsiidi tunnistamist, kui välisministeerium selle küsimuse tõstatab. Välisminister Urmas Reinsalu sõnul pole ministeeriumil plaanis armeenlaste genotsiidi tunnistamise osas mingeid samme astuda. "Niisugused avaldused on rahvaesinduse pädevuses olevad küsimused. Välisministeeriumil selles osas mingit informatsiooni pole," ütles Reinsalu.
Türgi eitab genotsiidi
Türgi seisukoht armeenlaste massilise tapmise osas on, et tegu polnud genotsiidiga. Riik on küll nõus, et kokkupõrgetes Osmani vägedega hukkus esimese maailmasõja ajal palju Osmani riigis elanud armeenlasi, aga vaidlustab ka hukkunute arvu.
20. sajandi teisel poolel ja käesoleva sajandi algul tunnistasid mitmete riikide parlamendid armeenlaste massilise hukkumise genotsiidiks. Ametliku seisukoha on võtnud 32 riiki.
Tänavu on armeenlaste genotsiidi tunnistanud Itaalia, Liibüa, Portugal ja Ameerika. Vaata kaardilt, millised riigid, mis aastatel on sama teinud:
