FOTOD PRESSIKONVERENTSIST | EAÜ ja ERHL: ravimite hindu meie ei määra

Täna toimunud pressikonverentsil tõdesid nii Apteekide Ühenduse (EAÜ) kui ka Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL) esindajad, et ravimimaailm on riigi poolt ülimalt reguleeritud ala, kus hulgimüüjate ja apteekide mänguruum on rangelt piiritletud, teatasid organisatsioonid.

Tamro Balticsi juht Leon Jankelevitshi sõnas, et ravimiturg on seadustega ülimalt reguleeritud ala. „Hulgimüüjate ja apteekide võimalused ravimite müüki mõjutada, suunata või ravimite hinda kujundada on marginaalsed. Juurdehindluste regulatsioonid kehtivad muutumatuna aastast 2005. Näiteks müüakse apteegis enim käsimüügiravimeid, mille hind jääb vahemikku 3,21–6,39 eurot, sellisel juhul on juurdehindlus 64 senti kuni 1,28 eurot,“ ütles Jankelevitsh.

Jankelevitsh lisas, et ravimi juurdehindlustele on kehtestatud ülempiir nii hulgi- kui ka jaemüügis. „Sadu või isegi tuhandeid eurosid maksvatele preparaatidele võib apteek lisada vaid 5 eurot ja 11 senti. Selle juurdehindluse eest tuleb katta kõik apteekide käigushoidmiseks vajalikud kulud, alates töötajatele palkadest kuni ravimite säilitamiseks kehtestatud nõuete täitmiseni välja. Hulgimüügis on juurdehindluste määrad sarnastes suurusjärkudes, kusjuures juurdehindlus ei tohi samuti ületada 6.39 eurot. Seega on äärmiselt eksitav arvata, et hulgi- ja jaemüüjad saavad ravimihindu oma äranägemise järgi kontrollida või tõsta. Hind sõltub valdavalt ravimitootjast ja riigist, kes sõlmivad hinnakokkuleppeid. Hulgimüüjad ei ole aga ravimitootjad,“ tõdes Jankelevitsh.

„Nii ravimite hulgi- kui ka jaemüügiturul on Eestis täna juba elav konkurents. Soomes on näiteks ainult kaks hulgimüüjat, Saksamaal kolm. Ungaris lahkus aga apteegireformi elluviimise ajal turult suur hulgimüüja,“ lisas Eesti Ravimimulgimüüjate Liidu (ERHL) juht Teet Torgo.

Pressikonverentsil selgitati ka haigla- ja jaeapteekide hinnaerinevusi. Magnum kontserni juhi Ahti Kallikormi sõnul ostavad haiglad riigihangete raames korraga suuremaid partiisid, mille jaoks ravimitootjad annavad eraldi hinnad seoses mastaabiefektist tuleneva säästuga. „Haiglad teevad 2-3 aasta peale ette riigihankeid fikseeritud hinnaga ja see annab ravimitootjatele mahu, mida hulgimüük teenindab, omades selleks piisavalt laoruumi ja väljaõppinud personali,“ selgitas Kallikorm.

Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) juht, proviisor Timo Danilov nentis: „Apteegireformi pooldajaid on tegelikkuses väga väike kildkond, kellel pole sektori toetust ja kes püüavad jätta avalikkuses ekslikku muljet oma kandepinnast ja tegelikest eesmärkidest, milleks on ühtede ettevõtjate turult välja tõrjumine teiste ettevõtjate huvides. EAÜ ühendab 318 apteeki, kus töötab 1018 erialatöötajat. Proviisorite Koja liikmeid on peaaegu 10 korda vähem,“ sõnas Danilov.

„Apteegireformi otsustes peaks olema kõige keskmes patsiendi heaolu. Koalitsiooni poolt välja pakutud eelnõu sisaldab olulisi ohte, kuna rahvusvahelise kogemuse kohaselt ei ole liberaalne apteegiturg taganud rahvatervise seisukohalt parimat süsteemi korraldust. Aga kuivõrd selline regulatsioon vähemalt ennetab 300 apteegi sundsulgemist ja sotsiaalset kriisi, siis aktsepteerime hetkeseisuga ka sellist lahendust. EAÜ eelistus oleks olnud meie pakutud kompromissettepanek," võttis Timo Danilov kokku.