Ajalehed üksmeelselt kriitilised "apteegistreigi" suhtes
Teisipäeval kukkus riigikogus napilt läbi eelnõu, mis pidi kaua plaanitud apteegireformi sisuliselt tühistama. Kättemaksuks sulgesid eile kell 14 Eesti suuremad apteegiketid (Apotheka, Benu, Euroapteek ja Südameapteek) kõik enda kontrollitavad tabletitemplid, esialgu vaid üheks õhtuks.
Eesti Päevalehe arvates ei peaks rahvas ja poliitikud alluma tabletiärimeeste väljapressimisele ja seda enam võiks nüüd apteegireformi teoks teha.
"On uskumatu, et tänapäeva Eestis asju nii aetakse. Et niimoodi reageeritakse sellele, kui rahva esindusorgan riigikogu üks kordki käitub isepäiselt, mitte kui kummitempel. Selline ärimeeste jõudemonstratsioon on vastik arrogantne väljapressimine, mis vaid madaldab nende võitlust ja avab loodetavasti ka nende inimeste silmad, kes pole seni veel aru saanud, millist mängu mängitakse," seisab Eesti Päevalehe juhtkirjas.
Eilne aktsioon väärib toimetuse arvates hukkamõistu ka selle poolest, kuivõrd ebaviisakalt käituti oma partnerite ja klientidega. "On hea tava, et sellisest protestist teatatakse päevi, kui mitte nädalaid ette. Seda enam, et apteek ei ole kinosaal - ootamatu sulgemine on reaalne mäng inimeste tervisega. See näitab veelgi enam, kui vähe austavad suured apteegiketid lihtsat inimest, abivajajat," kirjutas Eesti Päevaleht.
Ravimiärimees Margus Linnamäele kuuluva Postimehe toimetuse arvates näitab suurte ketiapteekide käik ilmekalt, mille pärast riik ravimite hulgimüügi ja apteegituru lahutamise ning apteegiäri killustamise ee võis.
Apteegituru jagunemisega paari-kolme väga suure tegija vahel kaasnebki see, et neil on väga suur jõud ning selle jõu vääriti kasutamisel üsna arvestatav mõju, leiab leht. "Apteegiteenuse selline pantvangi võtmine annab veelgi kaalu seisukohale, et proviisori kutse-eetika on apteegiäri lahutamatu osa," kirjutas Postimees.
Õhtulehe hinnangul näitab apteegikettide ootamatu sulgemine poole päeva pealt kujukalt, kui palju nende kettide omanikud ravimiostjatest tegelikult hoolivad. "Ei mingit ligimesearmastust ega kliendisõbralikkust, vaid puhas äri - loodetavasti mitte üle laipade," kinnitas leht.
"Poliitikute elu tehti apteekide ootamatu sulgemisega lihtsamaks. On raske ette kujutada, kuidas oleks poliitikuil sellise jõhkra aktsiooni järel võimalik ketiomanike survele alluda. Sest kuidas pidada mõistlikke läbirääkimisi osapoolega, kes teeb emotsionaalse 100 000eurose annetuse, pärast mida puhkevad ootamatult reformi muutmise arutelud?Tahtnuks kuulata ketiomanike tõsiseid argumente praeguse süsteemi kasuks, kuid sulgemine laseb arvata, et neid vastuväiteid äkki lihtsalt polegi," kirjutas Õhtuleht.
