2012. aasta "Jõulutunneli" projekti pole rahapuuduse tõttu seni ehitama hakatud

Seitse aastat tagasi kogus “Jõulutunnel” raha intellektipuudega noorte kodu rajamise tarvis. Üle 42 000 helde inimese annetas kokku 202 000 eurot, millest sihtasutusele anti 196 000. Seitse aastat hiljem pole ühtegi tellist laotud ning ehitushinnad vaid kallinevad.

Maarja Päikesekodu sihtasutuse juhatuse esimees Tõnu Rästas selgitas, et kommunikatsioonid on rajatud, kuid nüüd ootavad nad riigilt raha hoonete ehituseks. Sihtasutus lootis vajalikku raha saada Euroopa struktuurfondidest, kuid juba kahes voorus on riik otsustanud selle raha enda omanduses hooldekodudele anda.

“Ma arvan, et nüüd on neil riigi hooldekodud vast renoveeritud,” sõnas Rästas. Ta avaldas lootust, et paari aasta pärast avatavas voorus õnnestub nüüd ka Maarja Päikesekodul saada vajalik raha esimese hoone rajamiseks. Euroopa raha jagamisel küsitakse tavaliselt omaosalust. Sihtasutus arvutas, et nemad saaksid esimeses etapis kulutada ehitamisele kokku kaks miljonit eurot, millest 200 000 eurot on neil endal 10-protsendiliseks omaosaluseks olemas.

Kuigi ehituse hinnad pidevalt tõusevad, ei muretse Rästas raha ostujõu langemise pärast. Raha on paigutatud pangas säärasele kontole, millega on väike tootlus pidevalt garanteeritud. See peaks Rästa hinnangul inflatsiooni mõju vähendama.

Kinnisvaraettevõtte 1Partner tegevjuht Martin Vahter ütles, et laias laastus on 2013. aastast tänaseni kasvanud ehituse hinnad 30-50 protsenti. “See oleneb mitmest asjaolust. Ühelt poolt muutub materjal kallimaks, samuti kallineb töötasu. Teisalt tahavadki inimesed nii-öelda uhkemaid lahendusi, näiteks laminaatparketile eelistatakse naturaalparketti,” selgitas Vahter. Kuigi ehituse hind on viimasel ajal tõusnud, ei pruugi see nii jääda. “Ehituse hinnad võivad varsti ka mõneks ajaks langeda, keeruline on seda ette ennustada. Eesti turgu mõjutab tugevalt teised turud ning meie hinnad on seega välismaa hindadega ja majandusolukorraga kindlasti seotud,” rääkis Vahter.

Intellektipuudega noorte kodu rajamisele kuluks kuni 20 miljonit eurot. Kahe miljoni euro eest saaks Maarja Päikesekodu valmis ehitada tegeluskeskuse, kus saavad intellektipuudega inimesed jõukohaste hobidega tegeleda.

“Ligi 200 000 eurot, mis meile annetati, on hea seeme omaosaluseks,” kinnitas Rästas. Ta lisas, et varem või hiljem ehitatakse hoonetekompleks täielikult valmis, omaette küsimus on see, kui palju aastaid selleks kulub.

Eesti Rahvusringhäälingu päevakajaliste saadete peatoimetaja Peep Kala selgitas, et "Jõulutunneli" eesmärk on teadvustada ja pöörata tähelepanu ühiskonna valupunktidele ning võimalikele lahendustele.

“Arusaadavalt kaalume enne lõpliku otsuse tegemist põhjalikult, millisele konkreetsele teemale me keskendume ja kelle valime heategevusprojekti partneriks,” lisas ta.

20 aasta jooksul on "Jõulutunneli" kaasabil toetatud projekte enam kui 3,3 miljoni euro ulatuses. “Samal põhimõttel sündis ka 2012. aasta "Jõulutunnel", kui saade keskendus intellektipuudega noorte toetamisele ja partneriks oli SA Maarja Päikesekodu. Heategevussaatega saime tõstatada ühiskonnas seni varjul olnud teema ning pakkuda sihtasutusele olulist tuge projekti arendamiseks,” selgitas Kala.

“Eeltööd Päikesekodu rajamiseks on tehtud ja töö selle nimel jätkub. See ongi kõige olulisem ja ühtlasi kinnitab ka annetajatele, et nende toetust kasutatakse sihipäraselt,” lausus ta.