Eesti räägib ÜRO julgeolekunõukogus kaasa Süüria humanitaarabi resolutsioonil, mida ei saanud mullu Hiina ning Venemaa tõttu vastu võtta

Teisel jaanuaril astus Eesti maailma kriisidiplomaatia keskmesse, kuna Eesti alustas tööd ÜRO julgeolekunõukogus. Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson kirjeldas, missugune oli esimene tööpäev ning mis olid olulised teemad.

Jürgenson kinnitas, et ÜRO julgeolekunõukoguga liitumine oli Eesti jaoks tähtis päev. "Ning nagu liputseremoonia ajal Julgeolekunõukogu saali ees ütlesin, siis oleme seda hetkel oodanud 15 aastat," lisas ta.

Eilne esimene töisem päev julgeolekunõukogu liikmena algas koosolekute ning kohtumistena. "Üks oluline teema oli olukord Idlibis Süürias, kus tuli jutuks ka Süüria humanitaarabi resolutsiooni küsimus ehk saame öelda, et tegemist oli väga sisuka päevaga," kirjeldas Jürgenson.

"Eesti esindajana võeti mind sõbralikult vastu. Kui aga rääkida sellest, et kas midagi oli tänases päevas teistmoodi, siis oli suur au istuda esmakordselt Eesti sildi taha julgeolekunõukogus ja võtta seal Eesti nimel sõna," lisas ta.

Lisaks olukorrale Süürias räägiti ka humanitaarabi juurdepääsu võimaldavast resolutsioonist, mida ei õnnestunud detsembris vastu võtta Venemaa ja Hiina veto tõttu. "Läbirääkimised küll jätkuvad, nüüd juba Eesti osalusel," märkis Jürgenson.

Eile räägiti nii Eesti kui rahvusvaheliste ajalehtede külgedel Iraani kõrge kindrali tapmist USA presidendi Donald Trumpi käsul. Kuigi julgeolekunõukogus see päevakorras polnud, on mitmed riigid enda arvamust teistes kanalites Jürgensoni väitel edastanud. "Pingete eskalatsioon regioonis on murettekitav, seda eriti viimasel ajal Iraagis toimuv," sõnas Jürgenson.

"Eesti välisminister mõistis hukka rünnakud Ameerika Ühendriikide saatkonna vastu Bagdadis, kus ta rõhutas jätkuvat vajadust diplomaatide kaitseks. Samuti rõhutas täna minister olukorra de-eskaleerimise vajadusele. Me mõistame Ameerika Ühendriikide muret oma kodanike ja koalitsioonipartnerite julgeoleku tagamise pärast ning Ameerika Ühendriigid on selgitanud oma samme enesekaitsega," selgitas Jürgenson olukorda.

Pinged Lähis-Idas on tema hinnangul erinevad, need ulatuvad üldjuhul aastate taha ning nende lahendamisele kaasa aitamine eeldab pikaajalist strateegilist lähenemist. "Oluline on aidata kaasa konfliktipoolte vahelisele dialoogile, konfliktiennetusele, demokraatlike reformide läbiviimisele ning vabaduste ja õiguste kaitsmisele. Keskne roll on siin nii Euroopa Liidul kui ÜRO julgeolekunõukogul," lisas Jürgenson.