Lisaks sellele mõrvati ainuüksi eelmisel aastal Mehhikos üle 31 000 inimese, vahendab BBC News.
Kuigi narkokartellid ja muu organiseeritud kuritegevus on peamised süüdlased, süüdistatakse surmades ja kadumistes ka riigi julgeolekujõude.
Umbes 53% kadunutest on olnud 15-35-aastased ja 74% neist mehed, teatasid võimud.
Alates arvepidamise algusest 1964. aastal on Mehhikos kadunuks jäänud kokku 61 637 inimest. Suur enamus kadumistest on aga registreeritud pärast 2006. aastat, kui tollane president Felipe Calderón alustas sõjaväe abil narkoäri vastast võitlust.
Vahepeal on president kaks korda vahetunud, aga probleem on jäänud.
Mehhiko riikliku otsingukomisjoni juht Karla Quintana ütles eile, et eelmisel aastal kadus üle 5000 inimese.
„Need on õudsed andmed ja nende taga on peredele suurt valu tegevad lood,” ütles Quintana, kelle organisatsioon koordineerib kadunute otsinguid.
Mehhiko kadunute hulk ületab Ladina-Ameerika kõige hullemaid registreeritud andmeid.
Guatemala 36 aastat kestnud kodusõjas, mis lõppes 1996. aastal, kadus umbes 40 000 inimest. Argentina sõjaväelise diktatuuri ajal aastatel 1976-1983 jäi kadunuks hinnanguliselt 30 000 inimest.
Mehhiko inimõiguste alamministri Alejandro Encinas Rodríguezi sõnul on alates president Andrés Manuel López Obradori ametisse astumisest 2018. aasta detsembris 873 varjatud matmispaigast välja kaevatud 1124 surnukeha.
