Restauraator Toivo Lepik ei tagane väitest, et Indrek Tarand küsis Eesti Moskva saatkonna remondilepingu eest talt 200 000 krooni
Aastaid on räägitud, kas toonase Moskva suursaadiku Mart Helme Suure-Lähtru mõisa remondileping oli seotud Eesti Moskva saatkonna ümberehitustöödega. Ehitusfirma Tallinna Restauraatori omanik Lepik on nendest kahtlastest seostest alates 1990. aastate lõpust avalikult rääkinud. Nagu Delfi eile kirjutas, tuli Lepik nüüd välja uue väitega, et lisaks Helmele püüdis suursaatkonna ehitustöödest kasu lõigata ka tollal välisministeeriumi kantsler olnud Indrek Tarand. Nimelt olevat ta saatkonna teise etapi ehituse remondilepingu allkirja eest tahtnud 200 000 krooni.
Tarand seda väidet otseselt ei kommenteeri, vaid ütles, et on Helme Moskva episoodi kohta aegade jooksul kõik ära öelnud. Tarandi ja Helme tollane lähikondlane ja Lepiku tuttav Peeter Kangur, kes väidetavalt Tarandi palvel Lepikult 200 000 krooni küsis, ütles eile Delfile, et sellist asja pole olnud.
Lepik nentis, et üle kahekümne aasta avalikkuses põrgatatud väited Moskva saatkonna ja Helme mõisa kahtlaste rahaasjade kohta on jäänudki väideteks, sest tõendeid pole tal nende kinnituseks esitada. "See ongi sõna-sõna vastu olukord. Tollal ei olnud mingeid kohtumiste lindistamisi, salvestamisi. Mitmed asjaosalised on surnud või püüavad asju tagantjärgi meenutada, nagu mina," ütles Lepik.
Ainsa tõendina on Lepikul protokoll Tallinna Restauraatori koosolekust, kus arutati Moskva saatkonna renoveerimise hinda. Seal seisab, et Moskva saatkonna ehitamise hinna kalkuleerimisel tuli arvestada 10 protsenti kasumit eelarvelisest maksumusest, s.t koguhinnast. Lepik kirjutas eile Facebookis, et just seda kasumit oleks kasutatud Helme mõisa renoveerimistöödeks, sest Helme võetud laen kahekorruselise räämas mõisa taastamist poleks katnud. Täna Delfile antud intervjuus väidab ta, et Helmega aga sellist juttu polnud kunagi. Nii räägib ta vastu ka iseendale.
Moskva saatkonna ehituse teine etapp osutus kallimaks kui esimene. Krõbedama hinnaga remondilepingule andis allkirja vaid Helme, Tarand keeldus ja ehitusega edasi minna ei saanud. Eile kirjutasite Facebookis, et pärast seda tuli teie jutule Peeter Kangur, kes küsis 200 000 krooni. Milleks ta seda küsis?
Indrek Tarandile üleandmiseks. Mina püüdsin Tarandit seepeale kätte saada, mitte ei jätnud asja enda teada. Muidugi ma ei läinud sellest karjuma, aga Tarand ega (tollane välisminister Toomas Hendrik - toim.) Ilves ei võtnud mind vastu.
Kangur eitas, et selline juhus on olnud, Tarand ei hakanud 200 000 krooni küsimist eile eraldi isegi kommenteerima. On teil oma väidete tõestuseks mingeid tõendeid?
Absoluutselt mitte. Mul on silme ees see hetk, istusime Peeter Kanguriga Šoti klubis tänavapoolses kabineti akna all. Kangur kutsus mu eelmisel õhtul välja, ütles, et on kiire teadaanne: nüüd on selline lugu, et tuleb Tarandile anda 200 000 krooni, kui tahad Moskvaga jätkata. See oli mulle täiesti võimatu ja eks selline asi vihastas ka, et nii küsiti. Siis tekkis mul kahtlus, kas Peeter Kangur tahab ise teenida, on see Tarandiga kahepeale või on Tarand ise sellise nõudmise esitanud. Kangur oli tollal hall kardinal, kes käis riigiametnikega läbi, oskas neile hõlma alla pugeda, et mingit teenust saada ja vahendada.
1990. aastate lõpust olete avalikult rääkinud, et Moskva Eesti saatkonna ümberehitustööde leping oli otseselt seotud Helme Suure-Lähtru mõisa ostmise ja hilisema restaureerimisega. Tollal ütlesite, et Helme jäi teile mõisa remondi eest raha võlgu ja tegi ettepaneku mõisa remontida osaliselt Moskva saatkonna remondilt teenitud kasumi arvelt. Eile kirjutasite sama oma Facebookis. Mida tähendab, et saatkonda tuli remontida kasumi arvelt?
Mõisa renoveerimise eelarve oli umbes miljon krooni ja selle katteks oli Helme pangalaenu saanud. See oli kolmetoalise korteri renoveerimise hind, aga Suure-Lähtru on ju kahekorruseline mõisahoone. Kõik oli kena, kuni me tööd ilma rahata tegime. Kui arved esitasime, tekkisid probleemid ja tööd jäid pooleli.
Kasumist rääkides ei ole ükski asi kunagi mustvalge. Üks asi oli, et kasumit teenid hea tööga ja siis võid seda kasumit suunata sinna, kuhu soovid. Tol ajal, kui eelarveid tehti, kirjutati kasum ehituses 10-20 protsenti. See toodi eraldi reana välja, nagu paljud tellijad nõudsid. Moskva saatkonna puhul otsustasime, et kasum jääb 10 protsenti.
Kas see 10 protsenti oli siis see, mida Helme tahtis või plaanis kasutada oma mõisa renoveerimistööde eest maksmiseks?
Ei nii ei olnud, see oli laskmata karunahk, ehku peale. Helme eeldas, et kui suurema lepingu saame, siis saab ka muud asjad. Konkreetsete summade peale juttu ei olnud. Ta võttis pangalaenu ja teadis, et pangalaenuga peab selle mõisa remondi kinni maksma. Seda, et Helme plaanis saatkonna ehitusest ülejäävat kasumit oma mõisa ehituseks kasutada, kindlasti ei olnud. Me üritasime ehitada ikkagi pangalaenu piires, aga seda oli selgelt vähe. Mis rahaga ta mõisa ära remontis, seda ei tea.
Kas te olete aastatetagusest asjaajamisest, millest tundub, et kõigil osapooltel on erineva arusaam, tagantjärele Kanguri, Tarandi ja Helmega rääkinud?
Tarandiga ma ei ole kokku saanud, olen selleks mitu ettepanekut teinud, et ka Facebookis asjad sirgeks rääkida. Ta tõmbas mu Facebooki sõbrakutse maha, teadagi miks. Kanguriga pole üldse suhelnud, ei tereta ka teineteist. Helmet ma nägin korra tänaval, ütlesin, et mul on tema mõisast vanu fotosid, aga ta ütles üle õla, et ma need talle koju ära tooksin. Asi jäi katki.
