KUULA | Delfi "Välisnädal": Iraani sümboolsele löögile võib järgneda hoopis pingeleevendus

Iraani, Iraagi ja USA vahelisi pingeid kommenteerisid Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski ja Eesti Päevalehe välisuudiste juht Kadri Veermäe, saadet juhtis Kaarel Kressa.

Täna öösel maailma jahmatanud Iraani raketirünnak USA sõdureid majutanud Iraagi Ain al-Assadi baasi vastu ei põhjustanud ühtegi ohvrit ja ka USA ei ole seni uut vastulööki andnud. Erkki Bahovski sõnul on kriisi rahunemisest rääkida siiski ennatlik. „Praegu Iraan ründab ise ja otse USA-d, mitte ei kasuta varirühmitusi ega ründa USA liitlasi ja partnereid - siit võib paista küll, et kui Iraan annaks nüüd korralduse rünnakud lõpetada, siis nii ka jääb,” möönas Bahovski. „Aga ootame ära Donald Trumpi reaktsiooni.”

Kaarel Kressa osutas, et Iraan hoiatas eelseisvast rünnakust ette Iraaki, kes teavitas sellest omakorda kindlasti USA-d. See võib aidata selgitada ohvrite puudumist. Ka Kadri Veermäe leidis, et Iraani rünnak mõjus eelkõige sümboolsena. „Iraan sai teha vastukäigu, aga USA ei pea selle järel omakorda kiiret vastulööki andma.”

„Võib ju loota, et asjad ei välju kontrolli alt, aga väga palju sõltub ka sellest, kui palju Iraan ise [Liibanonis ja Iraagis] tegutsevaid terrorirühmitusi kontrollib,” hoiatas Bahovski. „Kas näiteks Hezbollah võtab ikka Teherani korraldusi üks-ühele või on neil ikkagi mingisugune autonoomia? Et kui ta otsustab rünnata näiteks Iisraeli, siis ei pruugi korraldus tegelikult tulla Teheranist.”

Jutuks tuleb ka küsimus, kas Euroopa on värskele Lähis-Ida kriisile adekvaatselt vastanud ja USA-s toimuv debatt, kas Iraani kindrali Qasem Soleimani tapmine oli seaduslik. „Küsimus on selles, kas Trumpil on mingi plaan,” märkis Bahovski. „See on muidugi miljoni dollari küsimus. Kas USA-l on mingisugune strateegia, mida Lähis-Idas teha. Võiks siis vähemalt kaks sammu ette mõelda: kasvõi, et võtame oma väed välja ja hoiame kulusid kokku. See on täiesti arusaadav loogika ja argumenteeritav. Aga geopoliitikas on ikkagi nii, et kui sa lähed sealt ära, siis kes saab asemele?”

Lõpuks räägiti ka samal päeval Iraanis toimunud katastroofist Ukraina lennukiga, kus küsimusi paistab esialgu rohkem kui vastuseid.