Kohtupsühhiaatrilises ravis ajab üks probleem teist taga

Kohtupsühhiaatrilist ravi iseloomustavad personali- ja rahapuudus, ebapädev otsustusprotsess ning vale ravi määramine, kirjutab ERR.

Kui inimene on oma raske psüühikahäirega iseendale või teistele ohtlik, peab riik leidma talle sobiva ravi- või hooldusviisi. Ent juba sellega joostakse sageli lati alt läbi, sest süsteem on keeruline, oma karidega, ja selle osalised isegi ei orienteeru selles alati.

Kogu kohtupsühhiaatria valdkond vajab täielikku ümberkujundamist, alates seadusloomest, lõpetades spetsialistide koolitamise, valdkonna lisarahastuse kui lõpuks ka uue sundravi pakkuva haiglakompleksi ehitusega. Valdkond vajab lisaraha 35 miljonit eurot, on justiitsministeerium koostöös sotsiaalministeeriumiga valitsuskabinetile esitatud memo jaoks välja arvutanud.

Justiitsministeerium tunnistab, et psühhiaatrilise abi seadus on vananenud, kohtupsühhiaatriat kureeriv seadus puudub aga sootuks. Näiteks vajab lahendamist, milliseid mõjutusvahendeid kasutada nende patsientidega, kelle terviseseisundile puudub ravi, ent kes vajavad kontrollitud keskkonnas viibimist ehk kes on iseseisvalt elades ohtlikud, ent ravimatus konditsioonis.

Olukorras, kus vaimse tervise probleemid ühiskonnas üha süvenevad, napib ka erialast personali. Puudu on nii vaimse tervise õdesid, kelle riiklik koolitustellimus on väike, kliinilisi psühholooge kui ka psühhiaatreid.