VIDEO | Tanel Kiik EKRE esitatud apteegireformi eelnõust: reformi tühistamist ma jätkuvalt õigeks ei pea
EKRE saadikud koos keskerakondlase Jaanus Karilaiuga esitasid täna uue eelnõu, mis lubab apteegireformi peatada. Oma eelnõuga tulid välja ka sotsiaaldemokraadid. Sotsiaalminister Tanel Kiik pole aga seni leidnud koalitsioonist piisavalt toetust, et tulla välja eelnõuga seaduse etapiviisiliseks elluviimiseks.
"Apteegireformi tühistamist jätkuvalt õigeks ei pea. Seadus on olnud jõus üle viie aasta, turuosalistel on olnud aega üleminekuperioodini kuni 1.aprill 2020. Praegu on mõistlik lähtuda kehtivast seadusest ja arvestada sellega, et lähme üle proviisorapteekide süsteemile, lahutame jae- ja hulgimüügi," ütles Kiik kommenteerides EKRE esitatud ettepanekuid.
Tänasel pressikonverentsil nentis Kiik, kes peab mõistlikuks apteegireformi etapiviisilist elluviimist, et pole oma ettepanekutele koalitsioonis tuge leidnud. Erimeelsusi koalitsioonis ilmestab ka keskerakondlase Jaanus Karilaiu panus EKRE eelnõusse.
"Tõsi on see, et apteegireform on teema, kus eriarvamused ei jookse mitte ainult koalitsiooni ja opositsiooni vahel, vaid ka koalitsioonierakondade vahel ja erakondade sees. Jaanus Karilaidi otsus alla kirjutada oli tema isiklik otsus," sõnas Kiik.
Minister tõdes, et hetkel pole koalitsioonis üksmeelt etapi kaupa apteegireformi muutva eelnõu algatamiseks. "Seetõttu lähtume kehtivast seadusest ja kehtivast korrast. Arvestame sellega, et üleminekuperiood lõppeb 1. aprillil ja soovitan kõigil turuosalistel, nii hulgimüüjatel, apteegikettidel kui ka proviisoritel, lähtuda kehtivast seadusest.
EKRE eelnõu tekitab küsimusi
EKRE üks ettepanek oli anda apteekritele õigus ravimeid ise sisse tuua, mis Kiige hinnangul mõjub praeguses olukorras arusaamatult. "Ühest küljest jätaks EKRE eelnõu valdava osa apteeke hulgimüüjate omandusse, mis tähendab, et apteekrid ei ole tegelikult kuigi realistlikult võimelised ega volitatud tooma ravimeid ise sisse olukorras, kus omanik on ravimite maaletooja. See tekitas natuke skisofreenilise olukorra, kus palgatöötajast proviisor või farmatseut peaks hakkama justkui oma omanikuga läbirääkimisi pidama, et kas ta võib ka ise hakata paralleelselt ravimeid sisse tooma," ütles minister.
Kiige sõnul oli eelnõus ka mitmeid õiguslikke küsimusi, lisaks Euroopa Liidu norme ning ravimite ladustamist ja järelevalvet puudutavaid küsitavusi.
EKRE käis välja ka ettepaneku anda haiglatele ja perearstikeskustele ravimimüügi õigus. Võimalust anda haiglatele ravimite müügiõigus erandolukorras, on sotsiaalministeerium arutanud ja varemalt ka välja käinud. "Meie seisukoht on olnud see, et kui on kriisid, elektri- ja veekatkestused, ja maakonnas ei tegutse ühtegi jaeapteeki ehk apteeki, kust inimene saaks osta ravimeid, siis võiks haiglatel olla õigus ravimeid jae-väljastada ravimiameti loal," ütles Kiik.
Tavaolukorras haiglatele ja perearstikeskustele ravimimüügi õiguse andmine on sotsiaalministri arvates riskantne ega tundu põhjendatud.
Sotsid esitasid ka oma ettepanekud
Oma eelnõu andsid täna sisse ka sotsiaaldemokraadid Jevgeni Ossinovski, Riina Sikkut ja Helmen Kütt.
Kolme endise ministri eelnõu annab ravimiametile õiguse anda ajapikendust neis kohtades, kus ei ole ühtegi nõuetele vastavat apteeki. "Meie ettepanek pikendab nõuetele ülemineku tähtaega 2021. aasta 1. jaanuarini. See tagab, et ükski küla ega alev ega linn ei jääks 1. aprillist apteegita," ütles Ossinovski.
Apteegireformi õnnestumisele ja ravimite kättesaadavuse parandamisele aitab samuti kaasa ettepanek, mis loeb proviisoromandi nõue täidetuks ka juhul, kui apteegi omanikeks on ühiselt mitu proviisorit.
Ossinovski avaldas lootust, et sotsiaalkomisjon menetleb sotsiaaldemokraatide eelnõu paralleelselt EKRE eelnõuga, mis pakub alternatiivset lahendust. "EKRE tuleb oma eelnõuga hulgimüüjatele vastu ja tahab tühistada omandipiirangud. Nii luuakse võltsvalik - kas maainimene jääb apteegita või tuleb apteegireform tagasi pöörata," rääkis Ossinovski. "Kuna ravimimüügifirmad ei ole viie aasta jooksul soovinud oma tegevust jõustunud seaduse nõuetega kooskõlla viia, siis soovitakse, et riik laskuks põlvili ja läheks hulgimüüjate juurde ja ütleks, et andke andeks."
