Sajandipikkusele rahulepingule pühendatud konverents koondas arutlema asjatundjaid üle Euroopa

Homme möödub sajand Tartu rahu sõlmimisest. Täna toimus Tartus Eesti Rahva Muuseumis Tartu rahu 100. aastapäevale pühendatud rahvusvaheline konverents. Konverentsil arutleti Tartu rahu ajaloolise tähenduse, rahvusvahelise õiguse ja väikeriikide julgeoleku üle tänases maailmas.

Välisminister sõnas konverentsi avakõnes, et Tartu rahu oli Eestile eluliselt oluline teetähis. “Tartu rahuleping on Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud leping, mis sillutas tee pea kaks aastat varem väljakuulutatud Eesti Vabariigi rahvusvaheliseks tunnustamiseks ning hiljem Rahvasteliidu liikmeks saamiseks,” sõnas välisminister, rõhutades, et Tartu rahuleping kehtib ja seda ei muuda meie riikluse jaoks tõsisasi, et seda rikkus Vene Föderatsiooni õiguseellane Nõukogude Liit Eesti Vabariigi õigusvastase anneksiooniga 1940. aastal.

“Oleme rahuleppe sõlmimist Eestis ja välisministeeriumis igal aastal meeles pidanud, ent leppe sajas aastapäev annab meile võimaluse vaadata neid protsesse ka laiemalt. Oli ju Tartu rahu ühtlasi üks osa suurematest arengutest Euroopas — lüli ühes pikas ahelas, mis lõpetas Esimese maailmasõja ja püüdis kehtestada Euroopas uut korda,” tõdes Reinsalu.

Minister lisas, et vaatamata oma vaieldamatule ajaloolisele tähtsusele on lepinguga seoses endiselt palju teemasid, mis väärivad põhjalikumat ja laiemat käsitlemist — näiteks selle tähendus impeeriumide lagunemisel ja roll rahvaste enesemääramisõigusel. “Ka täna esitame me endale sama olulisi küsimusi kui 100 aastat tagasi — kuidas tagada, et rahvusvaheline suhtlus põhineks rahvusvahelisel õigusel ja kokkulepetel,” viitas ta aruteluteemadele konverentsil, millega mälestatakse endisi riigimehi, diplomaate, sõjas võidelnuid ning liitlasi, kes selle riigi meile kindlustasid.

Konverentsil osalesid teadlased Eestist, Leedust, Soomest, Rootsist, Venemaalt, Saksamaalt, Iirimaalt ja mujalt. Arutelusid juhtisid prof Lauri Mälksoo, dr Kaarel Piirimäe ja dr Kristi Raik.

Akadeemilise konverentsi arutleti teemadel “Tartu rahu 1920: ajalooline tähendus”; “Tartu rahu lepinguga seotud rahvusvahelise õiguse küsimused” ja “Välispoliitika täna: väikeriikide julgeolek rahutus maailmas”.

Konverentsi töökeeleks oli inglise keel, kohapeal oli tõlge eesti keelde.

ORIENTEERUV KAVA:

10.00 Eesti Panga 2eurose erikujundusega käibemündi “Tartu rahu 100” esitlus

10.50 Konverentsi tervitussõnad
Välisminister Urmas Reinsalu

11.00 Tartu rahu 1920: ajalooline tähendus
Arutelu juhib Tartu Ülikooli uusima aja dotsent Kaarel Piirimäe

12.30-13.30 Lõuna

13.30-15.00 Tartu rahu lepinguga seotud rahvusvahelise õiguse küsimused
Arutelu juhib Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo

15.00-15.30 Kohvipaus

15.30-17.00 Välispoliitika täna: väikeriikide julgeolek rahutus maailmas
Arutelu juhib Eesti Välispoliitika Instituudi direktor dr Kristi Raik

17.00 Kokkuvõte