USA senat üritab president Trumpi kiiresti õigeks mõista: tunnistajate ütlusi ei tule
USA senat astus reedel suure sammu president Donald Trumpi õigeksmõistmise suunas, kui vabariiklaste enamus hääletas uute tunnistajate ja dokumentide kaasamise vastu riigipea üle käivas võimu kuritarvitamise ja Kongressi takistamise protsessis.
Hääled jagunesid pea täielikult parteilise kuuluvuse järgi, vaid kaks vabariiklasest senaatorit Mitt Romney ja Susan Collins toetasid uute tunnistajate kaasamist.
51 senaatorit (kõik vabariiklased) oli tunnistajate ja dokumentide kaasamise vastu, 49 senaatorit poolt. Otsus Trumpi saatuse üle langetatakse kolmapäeval, ent on juba teada, et riigipea mõistetakse õigeks - üsna tõenäoliselt hääletab selle poolt enamik senaatoritest (süüdimõistmiseks oleks vaja aga 2/3 senaatorite toetust).
Vabariiklastel on Senatis 53 ja demokraatidel 47 kohta.
Senati vabariiklaste enamuse liider Mitch McConnell ütles, et Esindajatekoja süüdistajad on juba esitanud oma seisukohtade põhjendamiseks piisavalt tõendeid, mistõttu täiendavateks tunnistajateks vajadus puudub.
"Senatil ei ole mingit vajadust juurdlust taasavada," ütles McConnell. "Terve hulk tunnistajaid ja üle 28 000 lehekülje dokumente on piisav, et otsustada Esindajatekoja süüdistuste üle selle tagandamisprotsessi lõpus."
Vähemuses olevad demokraadid mõistsid reedese otsuse hukka, öeldes, et ilma tunnistajateta ei saa protsessi ausaks pidada.
"Ameerikale jääb see kahjuks meelde kui päev, mil senat ei täitnud oma kohustusi, kui senat tõest kõrvale pööras ja võltsprotsessiga edasi läks," ütles demokraatide vähemuse juht Chuck Schumer. "Kui president mõistetakse õigeks ilma tunnistajateta ja dokumentideta, pole õigeksmõistmisel mingit väärtust, sest ameeriklased teavad, et see protsess polnud tõeline."
Trumpi endine riikliku julgeoleku nõunik John Bolton avaldas valmisolekut senati ees tunnistada, olles varem kinnitanud, et president nõudis Ukrainalt tema poliitilise oponendi Joe Bideni suhtes uurimiste alustamist. Trumpi administratsioon külmutas seetõttu mullu suvel ka Kiievile antava 400 miljoni dollari suuruse abi.
