Peaminister Ratas: põllumajandustoetused peavad liikuma ambitsioonikamalt Euroopa Liidu keskmise poole
Liikmesriigid võtsid kohtumisel vastu ühisavalduse, kus nad toovad esile ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika eelarvete tähtsust paljude oluliste väljakutsete lahendamisel. Riigid tegid ka ettepaneku lõpetada uue eelarveperioodi algusest kõik tagasimaksed, mille tulemusel kõige jõukamad riigid saavad osa enda Euroopa Liidu eelarve sissemaksetest tagasi.
"17 riiki soovivad hoida ühist joont ja tegutseda ühiselt Euroopa Liidu järgmise MMF-i (Euroopa Liidu mitmeaastane finantsraamistik — toim) läbirääkimistel. Järgmine Euroopa Liidu pikaajaline eelarve peab olema ambitsioonikas, see peab toetama liikmesriike ka uute väljakutsete puhul,” ütles Ratas täna pärast Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika sõprade klubi kolmandat kohtumist Delfile.
“Me räägime väga palju kliimaneutraalsusest Euroopas, aga sellest on vähe. Me peame tegutsema ja see tähendab väga suuri investeeringuid. Mõned riigid nagu näiteks Poola ja Eesti, kes kasutavad energeetikas kivisütt või põlevkivi, vajavad transformatsiooniks väga suuri investeeringuid. See teema oli täna laual ja me loodame, et sellele aitab kaasa õiglase ülemineku fond,” rääkis Ratas.
Ta tõi välja, et ühtekuuluvuspoliitika on väga palju aidanud Eesti elujärge ja -keskkonda parandada. “Me märkame seda igal pool. Kõige lihtsamalt saab öelda, et need ongi Euroopa Liidu siniste logodega tähistatud sildid meie teede ääres. Päris paljud koolivõrgu investeeringud, perearstikeskuste ja haiglate ehitamine, töövõimereform, e-riigi arendamine, aga ka puhas joogivesi on tulnud ühtekuuluvuspoliitikast.”
Täna arutati ka põllumajanduse otsetoetuste temaatikat. “Me näeme samuti, et määr Euroopa Liidu keskmisest peaks tõusma kiiremini, kui see on täna ette antud,” rõhutas Ratas.
Küsimusele, millised on konkreetselt Eesti soovid järgmisel eelarveperioodil, vastas Ratas, et nii Eesti kui paljude teiste riikide soovid puudutavad transporti ja infrastruktuuri. “Loomulikult on meie soov järgmisel perioodil, et meil oleks paremad ühendused maantee- ja raudteetranspordi näol,” lausus Ratas ja lisas, et samuti oodatakse lisavahendeid energeetikasse.
“Kindlasti on meie soov näha kõrgemat ambitsiooni põllumajanduses meie põllumeestele otsetoetuste osas. “Nagu ma ütlesin varasemalt, siis me soovime, et põllumajandustoetused liiguksid ambitsioonikamalt Euroopa Liidu keskmise poole.”
Ratase sõnul soovib Eesti, et Suurbritannia lahkumise järel ei väheneks Euroopa Liidu ambitsioonikus. “Euroopa Liit peaks ka edaspidi olema tugev ja ühtne ning on samas ka majandusmootor,” kirjeldas Ratas, millised on Eesti olulised eesmärgid, mida eelarveläbirääkimistel kaitstakse.
Seda, kui palju vähenevad järgmisel eelarveperioodil Euroopa Liidust saadavad toetused, Ratas prognoosima ei kippunud. “Nende riikide positsioon, kes on Euroopa Liidus netomaksjad, on üsna erinev ühtekuuluvuspoliitika sõprade klubi positsioonist. Tänasel hetkel on liiga vara öelda, missugune saab olema täpne eelarvemaht,” sõnas Ratas.
Tänasel kohtumisel osalesid 17 liikmesriigi juhid. Lisaks Eestile osalesid sellel Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia, Horvaatia, Küpros, Malta, Kreeka, Portugal, Itaalia ja Hispaania.
Praegu on käimas läbirääkimised Euroopa Liidu tulevase pikaajalise eelarve (aastateks 2021-2027) kokkuleppimiseks. Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel on selleks kutsunud 20. veebruaril kokku riigipeade ja valitsusjuhtide erakorralise kohtumise.
