Riigikontroll on Varro Vooglaiuga ühes paadis: Eesti LGBT Ühingu praegusel kujul toetamine läheb seadusega vastuollu

Riigikontroll saatis sotsiaalministeeriumile märgukirja, kus tuuakse välja, et hasartmängumaksu laekumiste arvelt on viie projekti toetamisel seadust rikutud. Toetuse saajate hulgas on ka palju kõneainet pälvinud Eesti LGBT Ühing. Riigikontrolli hinnangul taotlejad ise süüdi pole.

Peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen saatis eile sotsiaalminister Tanel Kiigele kirja, kus viitab, et riigikontrolli poole pöördusid 10. detsembril 2019 oma kliendi – Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks – eest ja nimel märgukirjaga LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Ilmar-Erik Aavakivi. Märgukiri puudutab hasartmängumaksu seaduse alusel toetuste eraldamist 2019. aastaks.

Riigikontroll analüüsis lähemalt järgmiste projektide rahastamist hasartmängumaksu laekumistest: "Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine"(toetuse taotleja MTÜ Eesti LGBT Ühing), "Võrdsed võimalused kõigile mitmekesises ühiskonnas"(toetuse taotleja SA Eesti Inimõiguste Keskus), "Soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooni- ja kogukonnaprojekt "Oma ruum" (taotleja MTÜ Oma Tuba), "Naiste ja meeste roll kohalikes omavalitsustes ja volikogudes" (taotleja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis) ning "ENUT koos partneritega tasakaalus ja demokraatlikult areneva ühiskonna eest – võrdsuspoliitikat edendades“ (taotleja Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT)).

Riigikontroll leidis, et kuigi võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine on sotsiaalministeeriumi ülesanne, ei olnud ministeeriumi ettepanekul ja Hasartmängumaksu Nõukogu otsusel hasartmängumaksu laekumistest eespool nimetatud viiele projektile toetuste eraldamine kooskõlas hasartmängumaksu seadusega. "Kui seadus näeb ette raha kasutamisel sihtotstarbe, tuleb sellest ka lähtuda," toonitab peakontrolör. Riigikontrolli hinnangul oleks olnud viit mainitud projekti õige rahastada mitte hasartmängumaksu laekumistest pärinevatest summadest, vaid ministeeriumi muust eelarverahast.

Milles on siis probleem praeguse toetusmeetme puhul? Hasartmängumaksu seaduse kehtiva redaktsiooni alusel nähakse ette hasartmängumaksu laekumiste kasutamine meditsiini, hoolekande, perede, vanurite ja puuetega inimestega seotud projektide ning hasartmängusõltuvusega inimestega seotud tegevuste toetamiseks. Riigikontrolli hinnangul need projektid mainitud kriteeriumite alla aga ei sobitu. Tuuakse ka välja, et nii raha jagades muutub väiksemaks tegeliku sihtrühma võimalus toetust saada.

Viidatakse, et vea on teinud ministeerium, mitte taotlejad ise. "Samas on riigikontroll seisukohal, et analüüsitud juhtumite puhul on taotlejad käitunud korrektselt ja raha taotlenud heas usus. Riigilt projektidele toetust saanud ühingutel oli ja on põhjust eeldada, et neile laekuv projektitoetus on välja makstud selleks ette nähtud eelarvesummadest."

Riigikontroll soovitab raha edaspidi kasutada sihtpäraselt. "Teine võimalus on algatada hasartmängumaksu seaduse muutmine, millega laiendataks sellest maksust Sotsiaalministeeriumile laekuva osa kasutusala käsitlevat loetelu."

SAPTK juhatuse esimehe Varro Vooglaiu sõnul kinnitab riigikontrolli analüüs ühemõtteliselt, et sotsiaalministeerium on aastaid kasutatud sadu tuhandeid eurosid hasartmängumaksust laekunud raha teatud ideoloogilise suunitlusega ühingute rahastamiseks viisil, mis on otseselt seadusevastane. "Olukord on tegelikult skandaalne, sest raha, mis oleks pidanud minema näiteks puuetega inimeste, vanurite või perede toetamiseks, on läinud väga suurtes summades ideoloogiliseks propagandaks ja lobitööks," arvab ta.

Eesti LGBT Ühingu kommunikatsioonijuht Kristiina Raud märkis Delfile saadetud kommentaaris, et nad nõustuvad riigikontrolliga, et võrdse kohtlemise valdkonna toetamine ja edendamine, mille alla näiteks Eesti LGBT Ühingu tegevus kuulub, on sotsiaalministeeriumi õigus ja kohustus. "Oleme enda tegevustes alati läbipaistvad olnud ning, nagu nentis Riigikontroll, esitanud taotlusi heas usus. Kindlasti ei peegelda praegune olukord meie ja teiste organisatsioonide töö vajalikkust, milles meil kahtlust ei ole, vaid loob võimaluse selgitada ja parandada olulist süsteemi. "