Häirekeskus asus otsima lahendust probleemsetele sarihelistajatele
Möödunud aastal võttis häirekeskus fookusesse kümme enim helistanud inimest ja proovis aru saada, mis on nende kõnede põhjuseks. Selgus, et kokku tegid need kümme inimest 10 874 kõnet numbrile 112. Nende abivajaduse väljaselgitamiseks läks 114 tundi ja reaalselt vajasid nad abi üksikutel juhtudel.
Häirekeskuse peadirektor Kätlin Alvela sõnul on nende inimeste puhul ühiseks nimetajaks probleemid vaimse tervise, alkoholi ja üksildusega. "Meil tuleb märgata inimesi enda ümber ja mõista nende probleeme. Meile märkimisväärsel hulgal kõnesid teinud inimestel on kahtlemata vaja abi, kuid häirekeskus ja hädaabinumber 112 ei saa neid aidata. Samas on nende selliste probleemidega tegelemine oluline, sest sellised kõned võivad võtta võimaluse liinile pääseda neil, kes päriselt sel hetkel kiiret abi võivad vajada," sõnastas Alvela riski, mis nende kõnedega kaasneb.
Häirekeskuse ajaloos oli esmakordne, et asuti hädaabinumbri klientide probleeme lahendama väljaspool tavapärast kõnedele vastamise praktikat. Alvela kinnitas astutud sammude efektiivsust. "Enamike inimeste puhul suutsime partneritega tuua olukorda leevendust ja kõned vähenesid osaliselt või lõppesid täielikult. Muidugi vajavad need inimesed ka edaspidi süsteemset tööd, aga selle eelduseks on see, et me oskame neid häirekeskuses märgata."
Kahjuks ilmnes, et aidata saab vaid neid inimesi, kes abi soovivad ja sellega kaasa tulevad. "Meile enim kõnesid teinud kodutu mehe abistamisega on hädas kõik osapooled ning tema probleemide lahendamine on osutunud keerulisemaks, kuid töö selles osas jätkub," nentis Alvela.
Tormide ajal üle 4000 kõne ööpäevas
2019. aastal vastas häirekeskus hädaabinumbril tulnud 957 668 kõnele, mille kogukestvuseks oli üle 30 000 tunni. Neist 395 198 juhul saadeti appi politsei, pääste või kiirabi. Ilmastikul on inimeste abivajadusele märkimisväärne mõju ja nii kujunes tavapärasest jahedam suvi nii kõnede kui ka reageerimist vajavate juhtumite osas rahulikumaks. Samas oktoobris ja detsembris Eestit räsinud tormid kergitasid ööpäevas laekunud kõnede hulga kahekordseks ehk häirekeskusele laekus üle 4000 kõne ööpäevas.
Abivajaduse jaotumine on seotud asustustihedusega. Nii tehakse pea pooled kõned (46%) hädaabinumbrile 112 Tallinnast ja Harjumaalt. Peamiselt vajatakse häirekeskuselt abi meditsiiniküsimustes ja nende väljakutsete hulk on 62% kõikidest väljakutsetest. 32% puudutavad politseid ja pääste valdkonna reageerimist vajavaid sündmusi on 6%.
Alvela sõnul joonistub häirekeskuses vastatud kõnedest välja selgelt grupp inimesi, kelle probleemi juurestik ei peitu selgelt ühe asutuse vastutusalas.
"Eelmisel aastal pöörasime tähelepanu, kes ja millistel põhjustel aastas kõige rohkem Häirekeskusesse helistab. Selgus, et üks Tallinnas elav mees valib aastas hädaabinumbri 112 üle 2000 korra. Kõigil 2000 korral tuleb Häirekeskuse päästekorraldajal aru saada, kas see inimene vajab politsei, kiirabi või pääste abi. Enamasti mees siiski nende abi ei vajanud. Samas tema probleemide mõistmine on päästekorraldajatel keeruline, sest kohati on see jutt äärmiselt segane või kostub telefoni vaid sõimu," selgitas Alvela.
Üks hädaabinumber politseile, päästele ja kiirabile
2020. aastaga jõuab Eestis lõpule protsess, mille tulemusel jääb abi pakkuma üks hädaabinumber - 112. 1. märtsist suletakse lõplikult veel edasi suunatuna kasutusel olnud vana politsei lühinumber 110 ja pärast seda saab Eestis politseid, kiirabi ja päästet kutsuda appi vaid numbrilt 112. Peadirektor Alvela rõhutas, et häirekeskus teeb endast parima selleks, et üleminek oleks võimalikult sujuv, "Oleme loonud võimekuse monitoorimaks seda, kas 110 valinud inimesed pärast kuuldud automaatteavitust ikkagi 112 valivad. Peame veenduma, et keegi ei jääks abita," ütles Alvela.
