Suurim oht Eestile on Venemaa ennetav löök konflikti tõttu USA-ga mujal maailmas
„Võrreldes NATO vägedega on jõudude tasakaal Balti riikide suunal Venemaa poole kaldu,“ tõdeb välisluureamet täna avaldatud aastarapori „Eesti rahvusvahelises julgeolekukeskkonnas 2020“.
Luure koostatud ohupilt toob vähe häid uudiseid, pigem rahutus maailmas suureneb ja Eestit kõige rohkem ohustav Venemaa jätkab omasõjalise muskli pingutamist.
„Maailm ei ole muutunud turvalisemaks, pigem vastupidi. Peamised ohud Eestile väljastpoolt on endised. Meid ohustab eelkõige naaberriik Venemaa, kelle juhtkond tegutseb agressiivselt demokraatliku maailmakorra vastu,“ hindab olukorda välisluure ameti juht Mikk Marran oma aastaraporti eessõnas.
See mõjutab Marrani sõnul just julgeolekuolukorda Eesti lähiümbruses. „Venemaa jätkab sõjalise jõu tugevdamist Euroopa suunal. Eesti, Läti ja Leedu lähiümbruses on sõjaliste jõudude tasakaal Venemaa poole kaldu – näiteks Eesti ja Leedu piiride lähedusse paigutatud ballistiliste rakettidega Iskander võrreldavaid raketisüsteeme pole NATO riikidel terves Euroopas,“ kirjutab ta.
Marran tõdeb, et hetkel on Venemaa sõjalise rünnaku oht Eestile on hetkel siiski väike. Samas hoiatab ta, et selline riskide vaade võib väga kiiresti muutuda.
„Venemaa sõjalise rünnaku oht Eestile on väike, sest Venemaa ei soovi sõda NATO-ga, kuid Venemaa ja Lääne vastasseisu ägenemine kus tahes maailmas võib Eesti ohupilti kiiresti muuta. Venemaa võib otsustada ennetava sõjalise rünnaku kasuks Balti riikides, kui ta kardab konflikti eskaleerumist mõnes teises piirkonnas,“ lausub Marran.
Aastaraportis endas kirjutatakse Venemaa ennetava rünnaku ohust veel laiemalt. Välisluureamet hindab, et Moskva tegeleb teadlikult taolise strateegia kujundamisega, sest see aitab maskeerida riigi sõjalist nõrkust mujal.
„Tuleb aga arvestada, et Venemaa relvajõud on viimastel aastatel oluliselt arendanud nn ennetavate sõjaliste tegevuste kontseptsiooni. Sellega üritab Venemaa vähendada oma konventsionaalse väevõimekuse suhtelist allajäämist ülekaalukale vastasele, püüdes olla kiirem nii vägede liigutamisel kui ka sõjaliste eesmärkide saavutamisel,“ öeldakse dokumendis.
Ennetava löögi kontseptsioon on Eestile ohtlik, sest Venemaa juhtkond võib taoliseks käiguks rohelise tule anda hoopis kuskil mujal maailmas USA-ga tekkinud rivaalitsemise tõttu.
„Nagu kõikide teiste maailma regioonide või rahvusvaheliste küsimuste puhul, nii ka Balti riikidega suhtlemiseks kujundab Venemaa oma seisukohad üldisemate suhete kaudu Ameerika Ühendriikidega. Venemaa tahaks igal võimalikul moel vähendada USA rolli maailmas ning samal ajal suurendada enda oma.“
„Nõnda ei ole Venemaal võimalik näha ka Balti riike välispoliitiliselt või sõjalise planeerimise võtmes millegi muu kui potentsiaalse tallermaana USA ja Venemaa vahelises sõjas. Seega peavad Balti riigid arvestama võimalusega, et Venemaa võib otsustada ennetava sõjalise rünnaku kasuks Balti regioonis, kui ta kardab konflikti eskaleerumist USA-ga mõnes teises maailma regioonis,“ seletatakse välisluureameti aastaaruandes.
„See aga tähendab omakorda, et halvimal juhul võib sõjaline rünnak sõltuda Venemaa juhtkonna otsusest, mis põhineb moonutatud ohupildil ja poliitilisel valearvestusel.“
