Süüdlast pole. Kaitseväe granaadiõnnetuse kohtuasja fopaa oli etteennustatav
Prokuratuuri jaoks oli tegu läbikukkumisega, kuid eelkõige oli see tingitud viletsatest õigusaktidest. Kokkuvõttes ei vastuta noort meest raskelt vigastanud õnnetuse eest keegi, süüdistatav pidi enne õigeksmõistmist läbi tegema pika, kurnava ja kuluka kohtutee ning nüüd tuleb riigil hüvitada kõik kulud. Ainuüksi kaitsetasudena on Kask seni oma taskust välja käinud enam kui 12 000 eurot.
„Hea on see, et lõpuks tehti reeglid laskeharjutusväljadele ja tõhusamad instruktaažid,” toob Kask välja juhtunu positiivse külje. „Seni ei olnud reeglid ehk päris ühetimõistetavad.”
Prokurör Toomas Tomberg toob välja sama argumendi. „Menetlus oli hädavajalik, et selliseid juhtumeid rohkem ei toimuks. Selles osas olen ma rahul.”
Kase kaitsja Kristjan Tuule sõnul ei eita keegi, et noor mees sai viga ja poleks pidanud saama. „Kuid kohtu ette saadeti vale inimene.”
Kes oleks see õige inimene, ei oska eriti keegi pakkuda, sest nii üllatav kui see ka pole, ei olnud rangelt reglementeeritud kaitseväes vastutus sellise juhtumi ärahoidmise eest kuigi üheselt määratletud. „Ühtegi paremat kandidaati kui Railand Kask ei olnud,” ütleb prokurör. „Kellelegi teisele polnud võimalik kahtlustust esitada. [Kuriteo] koosseis eeldab, et inimesel oli kohustus, mida ta pidi täitma, aga ei täitnud.”
2018. aasta aprillis tegid ajateenijad Kuusalus kaitseväe polügoonil laskeharjutusi. 19-aastane ajateenija sai lahinglaskmise lõppedes korralduse minna laskeväljale ja tuua ära sihtmärgid. Teel sihtmärkideni astus ajateenija aga 40-millimeetrisele granaadile, mis tema jalge all plahvatas. Hiljem tuli välja, et laskeväljal vedeles veelgi lõhkekehasid, mis ohustasid kaitseväelaste elu ja tervist.
Kõik need lõhkemata granaadid olid jäänud varasematest laskeharjutustest, sest pehme, soise ja samblase pinnase tõttu ei plahvatanud välja tulistatud granaadid maha langedes sugugi iga kord. Kuigi üldjuhul tuleb laskeharjutuse järel lõhkemata jäänud moon üles otsida ja ära koristada, ei ole kõiki lõhkekehasid paraku alati võimalik leida.
Prokuratuur saatis õnnetuse uurimise järel kohtu ette ohutusallohvitser Railand Kase, kes prokuratuuri nägemuse järgi oleks pidanud vastutama selle eest, et polügoonil inimesed viga ei saaks. Tegelikult võib öelda, et granaadiõnnetuse kohtuasi oli seadusnormi puudulikkuse tõttu juba ette nurjuma määratud.
Karistusseadustikus on kaitseväeteenistusalaste kuritegude jaoks spetsiaalne peatükk mitmekümne paragrahviga, mis leiavad praktikas enamasti üsna harva kasutust. Näiteks teenistusalase lohakuse paragrahv, millega prokuratuur selle õnnetuse puhul kohtusse läks, on Eesti kohtusüsteemist läbi käinud vaid ühel korral ja sedagi kokkuleppemenetluse raames.
2017. aastal viis riik läbi kaitseväeteenistusalaste süütegude regulatsiooni revisjoni, mille käigus need normid esimest korda süstemaatiliselt läbi analüüsiti. Muu hulgas jõudis revisjonikomisjon järeldusele, et mitu paragrahvi võivad olla vastuolus põhiseadusega, kuna on liiga ebaselged ja ebamäärased. „Isiku jaoks peab olema piisavalt selge, millist käitumist temalt eeldatakse ja millised asjaolud määravad tema vastutuse,” sedastas revisjon. Kui seadussäte on liiga ebamäärane ja keegi ei saa päris täpselt aru, keda või mille eest võib selle paragrahvi eest kohtu ette viia, on see põhiseadusega vastuolus.
Üheks selliseks ebamääraseks paragrahviks, mille komisjon välja tõi, oli just KarS § 447 ehk kaitseväeteenistusalase lohakuse paragrahv, mille alusel prokuratuur Railand Kase kohtu ette viis.
Samal ajal kui Railand Kask kohtuuksi kulutas ja enda õigeksmõistmise eest võitles, saatis justiitsministeerium majast välja eelnõu, millega tahetakse Kasele süüks pandav paragrahv karistusseadustikust üldse kaotada - just nimelt eelpool mainitud tõenäolise põhiseadusvastasuse põhjendusel.
Teenistusalase lohakuse asemel pakub eelnõu välja hoopis ettevaatamatusest käsu täitmata jätmise juhul, kui see päädib kellegi tervisekahjustuse, olulise varalise kahju või vahetu ohuga riigi kaitsevõimele.
Kohus kuulutas täna vaid kohtuotsuse resolutiivosa, mis tähendab, et põhjendusi õigeksmõistmisele kohus veel ei andnud. Prokurör usub, et põhjuseks oligi normi ebamäärasus.
