VIDEO JA FOTOD | Hea ajakirjanik räägib ajaloost. Valitsus jagas pressikonverentsil soovitusi, mida meedia võiks kajastada ja mida mitte

„Vaatasin lehti täna. Tegin kokkuvõtte tegelikult, töötasin läbi,” juhatab välisminister Urmas Reinsalu sisse loengu ning haarab mapi vahelt ajalehe Postimees.

Reinsalu avab ajalehe ja laeb lause elektrit täis. „Ahto Lobjakas,” ütleb välisminister ning tsiteerib Lobjaka välispoliitika üle arutlevat arvamuslugu.

Lobjakas peab groteskseks veendumust, et Ameerika Ühendriigid on tingimata valmis Eestit ja Baltimaid kaitsma. „Kust selline Ameerika-viha tuleb, ma ei saa aru?” vastab Reinsalu pressikonverentsil Lobjakale.

„See on Trumpi viha,” täpsustab Helme. Reinsalu ironiseerib veel lisaks raadios kuuldu üle, kus võrreldi USA vabariiklaste parteid ja Ühtset Venemaad.

„Oleme ikka tasakaalustatud. Oleme ikka mõistlikud,” ütleb Reinsalu.

Jutt jätkub – välisminister lööb Eesti Päevalehe lahti. „Ma ei saa nüüd üldse aru. Raimo Toom,” ja siis parandab ennast, „Raimo Poom kirjutab, niisugune tasakaalukas analüütik, korraga, et valitsus kardab, et riigikohus võib teha Venemaale sobivaid otsuseid.”

„Täiesti moonutatud mõttekäik,” ütleb Reinsalu, selgitab oma seisukohta ja lisab siis veel: „Täiesti jabur mõttekäik.”

Reinsalu pahandab ka Poomi analüüs Helir-Valdor Seederi otsustest Isamaa juhina. „Niisugune torisev jutt siin Heliri kohta,” ütleb Reinsalu. „Helir teeb nii head tööd, mõnusat tööd, huvitav juhi käekiri. Täiesti põhjendamatu, et kritiseerida teda asjaliku konstruktiivse hoiaku puudumises. Vastupidi. Vägagi diplomaatiline, leplik, tasakaalu otsiv liider. Siin pole põhjust muret tunda.”

Helme palve

Kui Reinsalu tegi ülevaate Eesti Päevalehe ja Postimehe artiklitest, siis siseminister Mart Helme loeng keskendus ERR-ile ja Eesti Ekspressile.

Helme käis koos Reinsaluga Ameerika Ühendriikides. „Olime koos Urmasega rahvuslikul palvehommikusöögil,” ütleb Helme. „Võisime veenduda seal kohapeal, kui tormiliste kiiduavaldustega võeti vastu president Donald Trump. Tema kõne – ta ei saanudki rääkida, sest kogu aeg katkestati seda maruliste aplausidega,” kirjeldab ta imestusega nähtut. „Inimesed tõusid püsti. Inimesed vaimustunult trampisid jalgadega. Ja vilistasid, karjusid, toetasid teda.”

Kodus tabas Helmet kognitiivne dissonants. Ta avas televiisorist ETV ja kirjeldab nähtut: „Seal on ERR-i korrespondent, kes räägib meile mingi viienda järgu demokraadist kongresmeni abi käest saadud juttu, mis absoluutselt ei kajasta seda, mis on Ameerika Ühendriikides.”

Helme teeb pressikonverentsil Eesti meediale palve: „Lugupeetud ajakirjandus. Tulge oma opositsiooniliselt positsioonilt välja. Tulge reaalsesse ellu ja ärge lõhestage Eestit, ärge kahjustage Eesti kuvandit, sest saatkondade kaudu läheb loomulikult ka teie kirjutatu kokkuvõtteid, mis moonutavad pilti sellest, mis Eestis toimub. Võivad tekitada mõnedel mulje millestki, mis siin toimub, absoluutselt väärastunult ja moonutatult.”

Siseminister jätkab loengut Eesti Ekspressi käsitlemisega. Ta ütleb, et üldiselt ta seda ajalehte ei loe. „Seal ei ole midagi lugeda, see on laim ja vale, mis seal on,” ütleb Helme. Küll aga luges ta Ekspressi naljanurka Kranaat: „Kui ma loen seal, et kui mu abikaasa laulma hakkab, lähen ma tänavale, arvatakse, et ma teda peksan – teate, see on juba igasuguse hea tooni sõna otseses mõttes jalge alla tallamine. Ma ei ole vägivaldne inimene, ma ei peksa oma naist. Mu naine oskab väga hästi laulda, muide.”

Hea ajakirjandus kirjutab ajaloost

Reinsalu katkestab Helmet. „Ma nüüd ütleks: Tarmo Vahter, Sulev Vedler – väga huvitavad käsitlused.” Helme lisab vahele, et ainult siis, kui nad ajaloost kirjutavad.

„Kirjutavad, annavad huvitavat vaadet. No, Pekka Erelt, huvitavad ajaloolised artiklid,” toob ka Reinsalu oma meelisteemad välja. Ent toob ka Ekspressi juhtkirja välja, mis talle jällegi ei meeldinud: „Erik Mooralt ma lugesin eile juhtkirja, mis oli päris naljakas. Selle Atlanticu artikli osundus, et tuumperekond, kus on ema-isa ja lapsed, on tegelikkuses siis konstruktsioon, mis on tegelikult eksisteerinud üksnes paarkümmend aastat pärast teist maailmasõda. No, vägagi huvitav, originaalne mõttekäik,” ironiseerib Reinsalu ning lisab, et luges sellest välja kriitika Riina Solmanile ja valitsuse rahvastikupoliitikale.

Maaleht! Mart Helme ütleb, et luges libauudist. „[Seal on] kirjas, et Martin Helme võtab mõnuga vastu valitsusele esitatavaid kahjunõudeid. Justkui Martin Helme oleks tellinud kelleltki valitsusele esitatavaid kahjunõudeid. Sõbrad – need on eelmiste valitsuste tegematajätmiste või valeotsuste tulemused,” ütleb Helme ning lisab: „Selline libauudis ei iseloomusta kvaliteetajakirjandust.”

Helmele ei meeldi ka, kui meedia kritiseerib valitsuse plaani ehitada neljarealised maanteed Narva, Pärnu ja Tartusse. „See on jube halb idee, see on Eesti riigile kahjulik idee, see on inimestele kahjulik idee, see on keskkonnale kahjulik – ja mõelge veel välja, mismoodi see kahjulik on,” kirjeldab ta erinevaid argumente. „Sest mõtle, seda teeb valitsus, keda teie ei toeta – aga valitsus teeb seda ikkagi,” lisab Helme.

Riigihalduse minister Jaak Aab saab ka lõpuks sõna. „Ma ei tule siin eriliselt ei õpetama, ei noomima,” ütleb ta. Samas lisab Aab siiski, et on teemasid, mille puhul ei saa ka tema aru, miks ühest asjast kirjutatakse ja teisest mitte.

„Üks teema, mis mul hingel on. Rääksin õiglase ülemineku fondist. Seal taga on tuhanded pered, kes on tugevas depressioonis. Ja võimendada sellist asja, mis on pooltõed või -valed Ida-virumaal. See ei ole niisama konflikti õhutamine või põnev teema. Ma kutsun üles rääkima sisust,” jagab Aab muret. „Ida-Virumaa pole unustatud. Juba eelmisest valitsusest oleme väga tugevalt neile tähelepanu pööranud. Aga kui tullakse hirmutama, võimendatakse ju teatud ettevõtjate või poliitikute sõnu.”

Aab teeb üleskutse olla objektiivsed.