Gripp nõudis sel hooajal Eestis esimesed ohvrid, nende seas oli ka üheksakuune imik
Enam kui pooled (50,8 protsenti) arstiabi vajanutest olid lapsed, vanemaealiste seas kasvas haigestunute arv 60 protsenti. Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnade kohaselt kasvas haigestumine kõigis vanusegruppides ning grippi haigestumine on jätkuvalt tõustrendil.
Ringlevate viiruste etioloogiline pilt ei ole muutunud. Peamiseks haigestumise põhjustajaks on endiselt gripiviirused. Laboratoorselt kinnitati üle Eesti 226 gripijuhtu, neist 178 osutusid A- ja 48 B- gripiviirusteks.
Endiselt kasvab haiglaravi vajanute hulgas vanemaealiste ja täiskasvanute patsientide osakaal, mille üheks põhjuseks võib pidada gripijärgsete tüsistuste tekkimist haigena tööl käimise tagajärjel. Kolme haigla andmetel vajas gripi tõttu intensiivravi viis riskirühma kuulunud inimest vanuses 63, 66, 69 ja 83 eluaastat ning üheksakuune väikelaps. Viiest intensiivravi vajanust kolm suri, nende hulgas ka mainitud laps. Praegusel viirusehooajal olid need Eestis esimesed inimesed, kes haiguse tagajärjel surid.
Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Tallinnas, Ida-Virumaal, Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Viljandimaal. Saaremaal ja Hiiumaal ei ole registreeritud ühtegi gripihaigusjuhtu.
Tervise- ja heaolu infosüsteemide keskuse andmetel on hooaja algusest hospitaliseerinud 279 patsienti, üle poole haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat.
Parim viis grippi haigestumist vältida on end gripi vastu vaktsineerida, teatab terviseamet. Vaktsineerida saab end endiselt nii perearsti juures kui vaktsineerimiskabinettides. Kindlasti peaksid vaktsineerimise peale mõtlema riskirühma kuuluvad inimesed, sest riskirühmade puhul võib gripi põdemine mööduda väga raskelt ja lõppeda ka surmaga.
