FOTOD | Põhja-Tallinnas mälestati Vabariigi aastapäeva eel Loodearmee võitlejaid

Täna toimus Kopli Loodearmee kalmistul mälestusüritus, millest võtsid osa linna ja Eesti kaitseväe esindajad ning Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kiriku vaimulikud.

Mälestusteenistuse viis läbi Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Jevgeni. Üritus oli pühendatud loodearmeelaste traagilisele saatusele ja nende panusele võitlusele Eesti iseseisvuse eest.

“Täpselt 102 aastat tagasi kuulutati Pärnus välja iseseisvuse manifest. Ja täpselt 100 aastat tagasi surid Kopli barakkides tüüfuse ja puuduliku arstiabi tõttu kümneid Loodearmee võitlejaid päevas. Ometi on nad võtnud osa Vabadussõjas Eesti poolel ja vääriksid kahtlemata paremat saatust,” sõnas Põhja-Tallinna vanem ja õigusajalooline Peeter Järvelaid.

Tema sõnul soovis nõukogude võim, et loodearmeelased jääksid unarusse, seetõttu hävitati nende kalmistu ja arhitekt Aleksandr Vladovski poolt projekteeritud memoriaalkabel hävitati barbaarselt 1946. aastal. Kalmistu territooriumile rajati elektrialajaam.

“Kahetsusväärselt kestab see olukord tänaseni – endise kalmistu territoorium on tähistamata, asub Kopli kalmistupargi aia taga ja osaliselt alajaama rajatiste all. Me ei tohiks sellega leppida, mistõttu alustab linn vajalike ettevalmiste tegemist, et endise Loodearmee kalmistu territooriumi korrastada ja taastada seal olnud kabel,” kinnitas Järvelaid.

Linn on esitanud riiklikule ettevõttele Elering ettepaneku jagada olemasoleva alajaama kinnistu kaheks maaüksuseks. Tekkiv kinnistu ligikaudse pindalaga 676 m2 tuleks võõrandada linnale memoriaalala ja kabeli rajamiseks.

Loodearmee

Loodearmee oli Vabadussõjast Eesti poolel osa võtnud valgekaartlaste relvaformeering, mis oli moodustatud Vene tsaariarmee sõjaväelastest ja vabatahtlikest, ja mida juhtis kindral Nikolai Judenitš. Ajalooliste hinnangul oli Loodearmee mõju Vabadusõjale väga oluline. Lisaks oli Loodearmee likvideerimine bolševikude jaoks üheks Tartu rahu sõlmimise eesmärkidest, nii et ilma Loodearmee surveta kujunenuks Tartu rahu tingimused Eesti jaoks ilmselt palju halvemaks.

1919. aasta novembrikuus andsid Eesti võimud taganenud Loodearmee üksustele, sõjaväelaste perekonnaliikmetele ning põgenikele loa tulla üle Narva jõe Eestisse. Lõpuks haigestusid tuhanded Loodearmee sõjaväelased Venemaalt kaasa toodud tüüfusesse ning suremus ilma arstiabita ettevalmistamata ajutistes ruumides oli suur. Üheks sellistest ajutiseks elamispaikadest oli Kopli. Veel 1920. aasta märtsi algul suri seal keskmiselt 50 inimest päevas. Suremus hakkas langema pärast seda, kui välismaiste Punase Risti organisatsioonide kaasabil õnnestus luua korralikud haiglad.

Surnud Loodearmee sõjaväelaste matmiseks eraldati maatükk Kopli kalmistu lõuna poolsel küljel, praeguse Kopli kalmistupargi ja Pelguranna tänava vahel. Hinnanguliselt maeti sinna umbes 700 inimest. 1936. aastal rajati kalmistule arhitekt Aleksandr Vladovski projekti järgi püha Jüri kabel.

1946. aastal Loodearmee kalmistu hävitati nõukogude võimu poolt. Kabelis olnud suure püha Jüri ikooni pihta tulistati (kokku loeti 52 kuulidest jäänud auku). Pühaku nägu oli hävitatud püssipära löögiga ja ikooni raamil leiti täägi jälgi. Ikoon restaureeriti 2013. aastal ja ta asub praegu Kopli Nikolause kirikus. Samas kirikus asub rüüstatud kabelist päästetud üks seinaplaatidest osa maetute nimedega.

1992. aastal püstitasid Eestimaa Vene Muinsuskaitse Seltsi aktivistid hävitatud Loodearmee kalmistu territooriumile mälestuskivi ja istutati tamm.