Värner Lootsmann Loksa apteegi sulgemise ohust: omavalitsus ei saa väga palju teha
"Omanikelt ei ole välja tulnud infot, kas ja kuidas nad soovivad olukorda lahendada. Võimalik, et oodatakse, et viimaseid sõjateateid riigikogust," märkis Lootsmann.
Ta kinnitas, et temale teadaolevalt on kohalikud proviisorid jäänud samale seisukohale nagu veebruari alguses, mil nad ütlesid, et nemad ei soovi ise apteeki pidama hakata. Seadus ütleb aga, et alates esimesest aprillist võivad tegutseda ainult need apteegid, mille enamusosalus kuulub proviisorile.
"Nad tahaksid teha oma õpitud tööd proviisoriametis, mitte tegeleda raamatupidamise ja majandusküsimustega. Nad ei taha omanikud olla," selgitas Lootsmann.
Loksa linnapea märkis, et ei tea, milline saab olema täpne olukord, kuid tõi välja, et Benu apteek kolis alles pool aastat tagasi uutele pindadele Coopi kauplusesse, kus neil on kehtiv leping. Lootsmanni sõnul on Coopi Harju Tarbijate Ühistu (HTÜ) juhatuse esimees Jaan Marjund samuti huvitatud, et apteek kompleksis säiliks.
"Oleneb omanikest. Ei ole õnnestunud Benu käest täpset ja selget vastust saada," kordas Lootsmann.
Siiski ütles ta, et kasumlikust apteegist Loksal peaksid olema kõik huvitatud. "Võib-olla ei ole Benu huvitatud. Nendega on räägitud, aga nendega ei ole olnud kõige lihtsam. Küsisin ka peaproviisor Kaidi Sarve käest. Ta pole ka suutnud selgust saada, milline omanike seisukoht on."
Vastates küsimusele, mida omavalitsus üldse teha saab, et apteegiteenus Loksalt ära ei kaoks, tõi Lootsmann välja oma viimase kuu suhtluse apteegiomanike, proviisorite, sh peaproviisori, poeomanike ja teiste asjassepuutuvatega.
"Omavalitsus ei saa väga palju teha," tõdes Lootsmann. "Saame kompromisse leida, läbi rääkida ja arutada. Selleks peab see sama omanik linna poole pöörduda, et me saaks millestki rääkida."
Ta tõi välja teoreetilise võimaluse, et ka kohalik omavalitsus võib apteeki pidada. "Kuhu me sellisel moel jõuame? Kust tulevad täiendavad vahendid? Kohaliku omavalitsuse põhiülesanne ei ole perearstikeskuste või apteekide pidamine. Siis jõuame selleni, et omavalitsused peaksid ka pidama," rääkis ta ja lisas, et väga palju variante ei ole.
190 apteegi enamusosalus kuulub proviisorile
Tänase seisuga on Eestis kokku 494 üldapteeki, neist 352 põhiapteeki ja 142 haruapteeki.
494 apteegist 223 on proviisorosalusega ja sellest omakorda 190 enamusosalus kuulub proviisorile ehk need apteegid saavad pärast reformi rakendumist muretult tööga jätkata. Nõuetele ei vasta 304 apteeki.
Peaaegu igas maakonnas on asulaid, kus apteegiteenuse jätkumine on küsimärgi all. Selliseid asulaid, mis ei paikne suurema linna vahetus läheduses ja mis võivad kuu aja pärast apteegita jääda, on kokku 34. Sinna kuuluvad mitmed väiksemad linnad ja Kohtla-Järve linnaosa.
