Kõlvart vastuses linnavolikogule: loodud on töörühm, mis kaardistab töötajate mured kultuuriameti juhi Aini Härmiga
Jaanuari viimasel päeval küsis Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsioon linnapealt Mihhail Kõlvartilt üle tosina küsimuse. Kõlvart vastas täna.
Küsimused on ajendatud linnamuuseumi direktori Triin Siineri vallandamisest jaanuari lõpus. Linnamuuseumi töötajad protestisid avalikkuses Kõlvarti otsuse vastu. Konflikti teravik pöördus Tallinna kultuuriameti juhile Aini Härmile, keda süüdistati linnavalitsuse mõjutamises, et lahendada oma isiklik konflikt Siineriga. Kultuuriameti juhi töömeetoditest räägib tänases Eesti Päevalehes ka endine loomaaia pikaaegne juht Mati Kaal, kes lahkus loomaaia direktori ametist just Aini Härmi tõttu.
Küsimused Mihhail Kõlvartile esitas Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Õnne Pillak ning on koos vastustega leitav Tallinna linnavolikogu dokumendiregistrist.
Kelle ettepanekul tegi Tallinna Linnavalitsus otsuse Tallinna Linnamuuseumi juhi Triin Siineri vallandamiseks?
Triin Siineri töölt vabastamise otsuse tegime jaanuaris koos valdkonna abilinnapeaga pärast informatsiooni saamist Tallinna Kultuuriameti poolt nende põhimäärusest tulenevalt Tallinna Linnamuuseumis läbi viidud kontrolli tulemustest.
Kas enne linnamuuseumi juhi vallandamisotsuse tegemist kohtusite Te ka muuseumi töötajatega, et asjast paremini selgust saada ja kuulata ära nendepoolne versioon tekkinud olukorrast? Kui ei, siis miks?
Triin Siineri töölt vabastamise põhjuseks olid töökohustuste rasked rikkumised, mis hõlmasid nii Tallinna Linnamuuseumi eelarve mittesihipärast kasutamist, ühe muuseumi filiaali sulgemist ilma selge arengukontseptsioonita – kui selline kontseptsioon oleks eksisteerinud, siis oleks olnud võimalik lastemuuseumi filiaali ümberkujundamist Kalamaja muuseumiks linnaeelarvest rahastada vastavalt kehtestatud kordadele. Lisaks on Tallinna Linnavalitsus saanud mitmeid kirju praegu juba endistelt töötajatelt, kus süüdistatakse Triin Siinerit töökiusamises ning sellel teemal korraldas abilinnapea ka nõupidamise muuseumi esindajatega.
Paraku näitas jaanuaris tehtud kontroll, et hankemenetluses ja ostuprotsessis esineb jätkuvalt probleeme, mida Rahandusministeerium juba 2018. aasta riigihankeid kontrollides osundas. Rääkimata põhimõttelisest küsimusest, et muuseumi juht otsustas kõrvale jätta varem kokkulepitud arendusprojektid ning tegeleda uute projektidega, mis ei olnud läbi arutatud Tallinna Kultuuriameti ega ka Tallinna Linnavalitsusega, rääkimata Tallinna Linnavolikogust. Nende juhtimisalaste rikkumiste tuvastamiseks ei olnud vajalik läbi viia vestlusi teiste Tallinna Linnamuuseumi töötajatega.
Tallinna linnamuuseumi töötajad lükkasid ümber kõik abilinnapea Vadim Belobrovtsevi poolt toodud põhjused Linnamuuseumi juhi vallandamiseks. Miks eksitab Tallinna Linnavalitsus avalikkust ja vallandab pädevaid inimesi valeväidete alusel?
Abilinnapea saatis olukorra selgitamiseks Tallinna Linnamuuseumi siselisti kirja, kus keskendus põhimõttelistele vastuoludele muuseumi kui terviku juhtimises ja arendamises, kuid ei peatunud põhjalikumalt seoses hangete ja ostumenetlusega avastatud probleemidel ja finantsdistsipliini rikkumisel. Tallinna Linnamuuseumi töötajate vastus, kus nad oma endist juhti toetavad, on täiesti mõistetav, ent mõistetav on seegi, et nad tuginevad oma argumentides endise direktori seisukohtadele. Paraku ei saa nõus olla linnaasutuse juhiga, kes otsustab varem kokku lepitud arendused tegemata jätta selle pärast, et nende elluviimine eeldab suurt tööd, erinevate takistuste ületamist, hulgaliselt läbirääkimisi, arengukontseptsiooni väljatöötamist, projektiplaani ettevalmistamist, kaitsmist ja elluviimist.
Lisaks ei ole muuseumi töötajad ilmselt kursis erinevates dokumentides leiduvate faktidega, kuid seda ei saa neile kuidagi süüks panna. Juhi ülesanne on olla kursis tema tööks vajalike regulatsioonide, dokumentide ja faktidega. Peale direktori ei ole Tallinna Linnavalitsus lõpetanud töölepingut ühegi teise Tallinna Linnamuuseumi töötajaga.
Pärast Triin Siineri vallandamist Tallinna Linnamuuseumi juhi kohalt kuulutas Tallinna Linnavalitsus välja konkursi Linnamuuseumile uue juhi leidmiseks. Kui kaua see konkurss kestab ning kes kuuluvad konkursikomisjoni?
Arvestades tekkinud pinevat olukorda Tallinna Linnamuuseumi kollektiivis, oleme otsustanud kõigepealt taastada koostööõhustiku, läbi arutada muuseumitöötajate mured ja ettepanekud ning alles pärast seda asume muuseumile uut juhti otsima. Seni on Tallinna Linnamuuseumi juhtimine tagatud, kohusetäitjaks on määratud Toomas Abiline.
Mis ajaks plaanib Tallinna Linnavalitsus Linnamuuseumile uue juhi leida?
Teeme kõik endast sõltuva, et leida muuseumile juht võimalikult kiiresti, kuid mitte kiirustades.
2017. aasta novembri lõpus avaldati pikalt Teie poolt sahtlis hoitud Tondiraba jäähalli audit, mis tõi välja terve hulga süsteemseid probleeme (korruptsioon, juhtimisvead ja mitmed rikkumised) jäähalli töös. Näiteks puudus asutuses dokumendiregister, asju aeti suuliste kokkulepetega ning hankemenetluses toimus kaos ja kokkumäng. Olulist rolli nende probleemide tekkimises ja süvenemises mängis jäähalli juhataja Jelena Glebova ebakompetentsus. Kui normaalses olukorras toob juhi ebapädevus kaasa tema vallandamise, siis Glebova kuulub Keskerakonda ja juhib Tondiraba jäähalli tänaseni. Mis on need nõuded, mida Tallinna Linnavalitsus seab valitavatele linnaasutuste juhtidele? Kas nende nõuete sekka kuulub ka Keskerakonna liikmeks olek?
Tegemist on kahe täiesti erineva juhtumiga ning nende omavaheline võrdlemine ei ole korrektne.
Omavalitsused konkureerivad võimekate ja tublide inimeste pärast nii teiste omavalitsuste kui riigi- ja erasektoriga. Kuidas kavatseb Tallinna Linnavalitsus meelitada Tallinna juhtivatele ametikohtadele pädevaid inimesi, kui te samal ajal vallandate päevapealt otsitud ettekäänete ja valeväidete alusel pädevaid, kuid keskparteile sobimatuid inimesi?
Tallinna Linnavalitsus ja linna sisekontrolöri teenistus teeb tööd selle nimel, et linnaasutuste juhtimine oleks läbipaistev ja korrektne. Meie eesmärk on, et Tallinna linn kasutaks linlaste raha võimalikult mõistlikult ja pakkuda selle eest nii head teenust, kui võimalik. Ma usun, et sellised väärtused on võimekatele ja tublidele inimestele ka edaspidi atraktiivsed.
Tallinna Linnamuuseumi üks filiaal on Tallinna Vene Muuseum. Mis seisukorras Tallinna Vene Muuseum hetkel on?
Tallinna vene muuseumi ja Peeter I majamuuseumi juhataja Maria Smorževskihh-Smirnova lahkus töölt. Töötaja poolt antud selgitus, mille kohaselt oli tema lahkumise põhjuseks töökiusamine Triin Siineri poolt. On äärmiselt kahetsusväärne, et Tallinna vene muuseumi juht töölt lahkus, sest tegemist on väga tugeva omas valdkonnas doktorikraadi kaitsnud spetsialistiga (doktoritöö kaitsnud Peeter I ajastu teemal). Samal põhjusel lahkus töölt ka muuseumide kuraator, kelle puhul on tegemist samuti väga tugeva spetsialistiga. Seega on Tallinna vene muuseumi seis hetkel keeruline. Samas loodame, et Tallinna Linnamuuseumi uus juht leiab head spetsialistid ja muuseumi tegevus saab jätkata.
Kas kinnitate, et Triin Siineri Tallinna Linnamuuseumi vabastamise põhjus ei olnud ebapiisav panus Tallinna Vene Muuseumi arendamisse?
Triin Siineri ametikohalt vabastamise põhjus oli see, et kahtlemata sümpaatne inimene ja särasilmne muuseumientusiast ei osutunud süsteemse linnaasutuse jaoks sobivaks juhiks, kes eiras ka mitmete seaduste ja linna õigusaktide nõudeid. Asutuse juht ei mõistnud, et muuseum tegutseb maksumaksja rahast, mille kasutamine peab olema läbipaistev ja kontrollitav ning vastama õiguslikele regulatsioonidele. Samuti peab asutuse juht oskama meeskonda liita ning tagama, et töötajatel on võimalik rahulikult oma tööd teha.
Avalikkuse ette jõudnud kirjas toovad Tallinna Linnamuuseumi töötajad välja, et Tallinna Kultuuriameti juhi käitumist iseloomustavad tahtlik eksitamine töökohustuste andmisel, näiteks ebaselged juhised, tööks vajaliku informatsiooni kinnipidamine, info varjamine ja pidev ebakonstruktiivne kriitika, millega kaasneb põhjusetu ja sobimatu järelvalve. Millega põhjendate Kultuuriameti juhataja sellist käitumisviisi ning kuidas aitavad sellised töövõtted kaasa kultuurivaldkonna arengule Tallinnas? Või olete veendunud, et need väited ei vasta kindlasti tõele?
Tallinna Kultuuriameti põhimäärusega on ametile pandud kohustus teostada järelvalvet oma hallatavate asutuste üle. Tallinna Kultuuriameti struktuuris on ametnik, kelle ametikoha põhieesmärk on töö hallatavate asutustega, sh vastastikune teavitamine, asutuste kureerimine, ameti ja hallatavate asutuste sisekontrolli teostamine. Samuti on ameti teenistujatel kohustus suhelda hallatavate astustega vastavalt oma valdkonna spetsiifikale. Saamaks selgust, millised on täpsemad muuseumitöötajate etteheited koostööle Tallinna Kultuuriameti ja selle juhatajaga, oleme kokku leppinud eraldi töörühma, kes kaardistab mured ja ettepanekud. Selle põhjal on võimalik teha järeldusi ja otsuseid. Töörühm kogunes esimest korda 14.02.2020.
Tallinna Kultuuriameti juht Aini Härm ütles ajakirjandusele, et Tallinna Linnamuuseumi juht Triin Siineri vallandamine polnud tema, vaid Tallinna Linnavalitsuse otsus. Rohkem pole ta avalikkusele seda teemat kommenteerinud. Seega, kas vastab tõele, et Tallinna Kultuuriameti juhtataja ei olnud teadlik Tallinna Linnamuuseumi juhi Triin Siineri vallandamise kavatsusest ega avaldanud ka arvamust selle kohta?
Tallinna Kultuuriameti juhataja esitas Tallinna Linnamuuseumis läbiviidud kontrollimise tulemuse kohta informatsiooni Tallinna Linnavalitsusele. Ameti juhataja pädevuses ei ole direktori töölepingu lõpetamise otsuse vastuvõtmine, sest tulenevalt muuseumi põhimäärusest nimetab direktori ametisse ning vabastab ametist Tallinna Linnavalitsus linnapea ettepanekul.
Kui Tallinna Kultuuriameti juhataja oli teadlik Linnamuuseumi juhi vallandamise kavatsusest, siis miks ta avalikkust eksitab? Kas sellist inimest saab usaldada?
Tallinna Kultuuriameti juhataja ei ole avalikkust eksitanud.
Miks hoiab Tallinna Linnavalitsus Kultuuriameti kohal inimest, kes ei oma ülevaadet ega räägi kaasa oma haldusala puudutavate otsuste langetamises?
Tallinna Kultuuriameti juhataja saab kaasa rääkida haldusala puudutavate otsuste langetamisel siis, kui amet on teadlik hallatava asutuse plaanidest. Kui otsus võetakse vastu iseseisvalt hallatava asutuse juhi poolt ning viiakse ka osaliselt ellu, on keeruline osaleda otsuse tagantjärele langetamises. Aktiivse koostöö näideteks võib tuua nii Neitsitorni renoveerimise, Raidkivimuuseumi avamise kui ka Talitorni muuseumiga ühendamise protsessi.
Kuidas kavatsete tekkinud olukorras taastada kultuuritöötajate usalduse Tallinna linnavalitsusse ja tagada kultuurivaldkonna arengu pealinnas?
Osalesin kohtumisel Tallinna Linnamuuseumi kollektiiviga ja olen valmis seda tegema ka edaspidi, et normaalne koostööõhkkond saaks taastatud. Koostööõhustiku taastamine toimub ka moodustatud töörühma abil, kus muuseumi töötajate poolt tõstatatud probleeme arutatakse ja fikseeritakse. Tallinn ei oleks selline, nagu ta praegu on, kui meil ei oleks nii elavat kultuurielu ja väga häid kultuuritöötajaid. Muidugi on usaldus vajalik, aga probleemide ilmnedes on vajalik asjad selgeks rääkida – siis saab õhk klaarimaks ja ühised eesmärgid selgemaks.
Siiralt loodame, et uus juht tagab muuseumi arenguks vajaliku ja positiivse töökeskkonna.
