Piirivalvebüroo juht: Euroopa Liidu liikmesriikide abi võib vaja minna ka Kreeka maismaapiiril
Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juhi Ivo Utsari sõnul tagatakse Euroopa Liidu välispiiri kaitstes ka turvalisust Eestis. "Seetõttu vastasime kiirelt Frontexi esmaspäevasele abipalvele ning osaleme pidevalt ka muudes ühisoperatsioonides välispiiril," selgitas Utsar.
Frontex teavitas liikmesriike Kreeka abipalvest merepiiri turvalisuse tagamisel esmaspäeval. "Teisipäeval tegi PPA ettepaneku saata Euroopa välispiirile appi 20 PPA ametnikku ja jätta Kreekasse kauemaks Põhja prefektuuri Tallinna kordoni teenistuses kasutatav kaater. Samuti pakkusime Frontexile saata Kreekasse veel üks kaater, mis talvehooajal Eestis kasutuses ei ole," rääkis Utsar.
"Frontex ja Kreeka töötavad praegu välja ühisoperatsiooni plaani, millest selgub, kui palju Eesti ametnikke ühisoperatsioonile läheb ning milliseid ülesandeid nad seal täitma hakkavad. Näiteks saime eile eelinfo, et liikmesriikide abi võib vaja minna ka maismaapiiril," märkis Utsar.
Tema sõnul kestab see ühisoperatsioon esialgsetel andmetel kuni kaks kuud, kuid vajadusel seda pikendatakse. "Saame vajadusel Kreekasse saata ka uue värske vahetuse kolleege ning esimesena lähetatud ametnikud tagasi koju hinge tõmbama tuua."
Frontexi ühisoperatsioonist osavõtmisel katab PPA ametnike töötasu ja erinevate kuludega seonduva käibemaksu. Frontex tasub kõik muud kulud, näiteks transpordi, kütuse, majutuse jms.
Esimest korda osalesid piirivalvurid Frontexi ühisoperatsioonidel 2006. aastal ning praegu osaleb neis aasta jooksul keskmiselt 200 ametnikku, seda erinevatel perioodidel ja ülesannetega. Praegu on Frontexi ühisoperatsioonidel 19 PPA ametnikku, neist kümme Kreekas.
Türgi saatis tuhanded migrandid Euroopa poole teele
Eesti Päevaleht kirjutas esmaspäeval, et Türgi president on Euroopa Liitu pikka aega piiri avamisega ähvardanud, kuigi 2016. aastal sõlmisid pooled seda välistava kuue miljardi euro suuruse migrandileppe. Nüüd on Türgi teoks teinud oma ähvarduse avada piir ja saata migrandid Euroopasse. Recep Tayyip Erdoğan rõhutas, et piir jääb avatuks. "Me ei sulge eeloleval ajal uksi ja kõik jätkub," sõnas Erdoğan laupäeval Istanbulis. "Miks me nii teeme? Euroopa Liit peab oma lubadusi täitma, me pole kohustatud nii paljude pagulaste eest hoolitsema ja neid toitma," ütles ta.
2016. aasta kokkuleppes nõustus Türgi Euroopasse pääseda soovivaid migrante tõkestama ja sai selleks rahalist abi.
Erdoğani suunamuutuse tagant paistab soov, et Euroopa Liit ja NATO toetaksid Ankara uut sõjakäiku Süüria loodeosas, kus mässulised kaitsevad Idlibis viimast kantsi, mis on veel nende kätte jäänud. Tuhanded Türgi sõdurid toetavad Süüria mässulisi, kes üritavad valitsusvägede pealetungile vastupanu osutada. Möödunud neljapäeval tabas Türgi sõjaväge Süüria konflikti suurim kaotus: õhurünnak tappis 36 sõdurit.
Türgi presidendi tegevus on kutsunud esile vägivaldsed kokkupõrked ja kaose Kreeka maismaapiiril, kuhu on kogunenud tuhanded migrandid. Veel sajad inimesed on püüdnud jõuda meritsi Kreeka saartele.
Kreeka valitsus on nimetanud olukorda otseseks ohuks Kreeka riiklikule julgeolekule ja on tarvitusele võtnud erimeetmed kiireteks väljasaatmisteks ja varjupaigataotluste külmutamiseks üheks kuuks. Teatatakse, et migrante on surutud grupiviisiliselt piirilt tagasi Türgisse.
Kreeka võimude teatel oli täna Kreeka-Türgi maismaapiiril umbes 15 000 inimest. Laupäeva hommikust täna hommikuni olid Kreeka võimud blokeerinud 27 832 piiriületamiskatset ja vahistanud kokku 220 inimest, kellel õnnestus piir ületada.
