Kohtla-Järve „hall kardinal” Valeri Korb rääkis oma mõjukusest linnas, altkäemaksudest ja püstolist baari laual

Kohtla-Järve arengunõunik Valeri Korb rääkis venekeelsele Delfile oma „halli kardinali” mõjust ja linna arengust. Juttu oli ka mahhinatsioonidest 1996. aasta valimistel ja kõmulisest loost püstoliga ühes Kohtla-Järve baaris. Korb tunnistas, et altkäemaksu on talle pakutud korduvalt.

Korb on Kohtla-Järve võimustruktuurides alates 1990. aastast. Ta on olnud erinevatel juhtivatel kohtadel. Ja isegi pärast riigikokku minekut on ta avaldanud linnavõimudele märkimisväärset mõju. Võib öelda, et Korb on olnud Kohtla-Järvel võimul kauem kui Vladimir Putin Venemaal.

Korb tegi venekeelse Delfi ajakirjanikule linnaekskursiooni, mida alustati Keskalleelt. Mõlemal pool tänavat on 20. sajandi keskpaiga hooned ja keskel pargiala. Pilti tumestavad ainult hoonete räämas fassaadid.

Korb kinnitab, et tänav on renoveeritud. Tööd kestsid kümme aastat – 2002-2012.

„Saate isegi aru, remonditöid ei tehta nii kiiresti, kui tahaks. Selle ajaga vahetati välja kanalisatsioon ja veevärk, remonditi teed, tehti tänavale haljastus. Tehti kõik peale ühe – fassaadide – sest need on korteriühistute käes,” selgitab Korb põhjust, miks hooned nii halvad välja näevad.

Korbi sõnul on fassaadide põhilised remonditööd korteriühistute mure.

„Nendes majades elavad inimesed juba 30-40 aastat. Need on meie pensionärid.”

Need inimesed ei suuda tõesti kõike korda teha, aga linnal selliseid võimalusi ei ole, tunnistab Korb.

Edasi liiguti kultuurimaja juurde, mille renoveerimine koos parklaga läks maksma 4,5 miljonit eurot. Hoonel on säilinud nõukogude sümboolika. Korbi sõnul on Nõukogude Liidu vapp ja hoone tervikuna muinsuskaitse all, mistõttu probleemi kaitsepolitseiga selle sümboolika pärast ei ole.

„Hoone renoveerimisprojekt oli väga tõsine, sest tööde käigu järele valvasid muinsuskaitseameti spetsialistid,” teatab Korb.

Vene gümnaasiumi endine hoone on tühi juba teist aastat. Varsti viiakse aga sinna õpilased, sest Kesklinna gümnaasium läheb remonti.

Kooli kõrval on väljak suurte raskete kottidega. Korb selgitab, et neis on liiv. Kevadel viiakse lõpule jalgpalliväljaku korrastamine. Liiv laotatakse laiali ja tambitakse kinni ning sellele pannakse kunstmuru. Selle väljakul hakkab treenima kohalik jalgpalliklubi SK Järve.

Jäähall on Kohtla-Järve uhkus. 1997. aastal toimus seal jäähoki C-grupi MM. Osales neli meeskonda ja kõik kohad tribüünil olid hõivatud.

„Me juba panime siia uue külmutussüsteemi. Sellist ei ole isegi Tallinnas.”

Korbi sõnul on linnavalitsuse plaanides paigaldada uued tribüünid ja teha väljak ümber Ameerika (Kanada) standardite järgi. Pikkus jääb samaks, aga laius väheneb nelja meetri võrra.

„Ja lõppetapina uus katus,” räägib Korb jäähalli remondiplaanidest. Kasutades võimalust kutsub Korb ärimehi investeerima uue hotelli ehitamisse, et sportlased saaksid seal jäähoki- ja iluuisutamisvõistluste ajal peatuda.

Küsimusele, kas linnas on kohvikut, kus võiks lihtsalt puhata või õlut juua, vastab Korb, et varem oli rohkem, aga paljud on kinni pandud. Korbi sõnul peitub põhjus linnaelanike madalas sissetulekus.

Hiljuti pöördus venekeelse Delfi toimetuse poole lugeja, kes oli tunnistajaks sellele, kuidas baari EVEST tuli noormees püstoliga, asetas selle enda ette lauale ja suitsetas vaikides sigaretti. Ainuüksi selle aasta jooksul on politsei saanud baari EVEST üle 40 väljakutse.

Korb ei saa aru, miks ilmub meedias informatsioon Kohtla-Järve kohta negatiivses valguses: „Selle asemel, et kirjutada spordivõistlustest või muusikafestivalidest Kohtla-Järvel, kirjutab meedia püstolist. Mis, kas Tallinnas ei panda püstoleid lauale? Mina ei ole näinud, et keegi oleks Kohtla-Järvel püstoli lauale pannud. Teisest küljest, statistika järgi juhtuvad sellised õigusrikkumised ka Tallinnas ja Pärnus,” kehitab Korb õlgu.

Varsti viib Korb ise jutu tõsistele keskkonnaprobleemidele linnas. Ta meenutab, kuidas ta esines ühes Kohtla-Järve lasteaias vanemate ees kõnega: „Ma ütlesin, et me teame kõik suurepäraselt haisu allikaid, ja tegin ettepaneku need ettevõtted sulgeda. Kõige paradoksaalsem on see, et oli vaikus. Igaüks mõtles: aga mul töötavad seal sugulased. See on ju sissetulek.” Korbi kinnitusel kõik gaaside õhkupaiskamised fikseeritakse ja neid mõõdetakse eriaparaatidega.

Küsimuse peale, kas ta on Kohtla-Järve hall kardinal, sukeldub Korb ajalukku ja nimetab end linna patrioodiks. Ta on andnud sellele 40 aastat oma elust, millest 30 poliitikas.

„Kuidas ka ei nimeta, aga ma olin linnapea kolm ametiaega järjest. Ma olen inimene, kes on siin üles kasvanud, kes teab siin kõigest. Aga et hall kardinal... Ma ei häbene öelda, et 1996. aastal linnapeaks saades, moodustasin ma oma meeskonna. Veelgi enam, 1996. aasta valimistel sai perekonnanimi Korb sama palju hääli kui kõik ülejäänud kandidaadid kokku,” bravuuritseb linnavalitsuse nõunik.

1996. aasta kohalike omavalitsuste valimistel kandideerisid Valeri Korb ja tema vend Viktor. Valeri oli selleks ajaks juba võimul, Viktor aga mitte. Trikk seisnes selles, et nad kandideerisid erinevates valimisringkondades, aga kõigis nimekirjades ja reklaamidel esinesid mõlemad V. Korbina.

„Mis seal ikka salata,” ei varja Korb. „Valimised ja valimised ei ole vennad. Ükskõik mis aasta valimised.”

Korb ei eita, et talle on korduvalt altkäemaksu pakutud, aga ta kinnitab, et kõik sellised katsed ja jutud lõpetas ta eos. Sest mõistis, millega see lõppeda võib.

„Asi läks selleni, et kõik ümbrikud, mis mulle mingi dokumendi või kirja näol lauale pandi, olid avatud. Mitte ühtki ümbrikku suletuna ma vastu ei võtnud. Mitte iga päev ei pakutud, aga oli kõikvõimalikke variante,” rääkis Korb.