KUULA | Mida teha, et Türgi Euroopat põgenikega üle ei ujutaks?
Juttu tuleb USA demokraatide eelvalimistest, millest paistab kujunevat Bernie Sandersi ja Joe Bideni duell. Oma rolli tõotavad mängida ka Afganistanis alanud rahuprotsess ja president Donald Trumpi reaktsioon viiruse Covid-2019 vallapääsemisele. Kadri Veermäe märkis, et kuigi Trump üritab paanikat vaos hoida ja nimetab koroonaviirust tavaliseks külmetushaiguseks, on näiteks California osariigis pärast esimest surmajuhtumit juba erakorraline olukord välja kuulutatud. „Iga järgmine surm tekitab paratamatult paanikat ja seda mõistuse häälega alla suruda on üsna keeruline,” ütles Veermäe.
Kaarel Kressa sõnul võivad Trumpi praegused katsed avalikkust rahustada talle valimistel kätte maksta. „Alles eile ütles Trump intervjuus, et „koroonagripp”, nagu ta seda nimetab, on äärmiselt leebe haigus ja nakatunu võib soovi korral tööle minna,” märkis Kressa. „Kui sügiseks peaksid asjad [epideemiaga] olema hästi halvad, siis hakatakse sedasama klippi Trumpi vastu ära kasutama.”
Samuti räägitakse Türgi tegevusest Süürias ja Euroopa Liidu piirile toodud tuhandetest põgenikest. President Recep Tayyip Erdoğan nõuab lääneriikide toetust, käitudes samal ajal nii, nagu ta seda ei vajaks. Mida peaksid Euroopa riigid selles olukorras tegema? Veermäe märkis, et Türgi soovib inimeste piirile liigutamisega näidata oma pahurust liitlaste suhtes ja nõuda suuremat toetust vähemalt pagulaste aitamiseks, kui mitte Süüria vägede vastu. „Seal saab kokku väga palju eri probleeme – ka Kreekaga on Türgil veel mitu erinevat kana kitkuda, kui vaadata kasvõi energiavarusid Vahemerel ja Küprose küsimust,” meenutas Veermäe. Paris leidis, et kui mõelda puhtalt moraalsete kriteeriumite peale, siis on paljudel Euroopa liidritel Türgi toetamise osas kõhklusi. „Mil määral tasub toetada riiki, kes on küll NATO liitlane, aga siiski pigem sultanaat?” küsis Paris.
Kressa sõnul kummutasid Türgi poolt viimasel nädalal Süüria valitsusvägede vastu antud massiivsed löögid igal juhul kõik teooriad sellest, et Venemaa on valmis Assadi kaitseks suurema sõjaga riskima. „Mina jagan arvamust, et Venemaa ei mõelnud üldse pikalt ette, mis juhtub, kui Türgi peaks olema valmis Süürias oma musklit pingutama,” ütles Kressa.
