PBK lõpetab Eesti uudistesaate, viitab poliitsurvele ja rahahädale. Töötajate tulevik on lahtine
Telekanal PBK, mida peetakse Kremli propagandatööriistaks, teatas eile, et "Eesti uudised" võetakse majandusraskuste tõttu eetrist maha. Kuigi uudistetoimetus saab tööd jätkata teiste saadete juures, on ees ootamas valusad ümberkorraldused.
"Eesti uudiseid" tegi PBK omanikfirma Baltic Media Alliance'i (BMA) tellimusel ajakirjanike Mihhail Vladislavlevi ja Aleksandr Zukermani juhitav toimetus. Vladislavlev ütles, et nende kümneliikmeline toimetus teeb lepingu järgi aasta lõpuni edasi saateid “Meie pealinn”, "Tere hommikust, Tallinn" ja "Vene küsimus". Neid tellib linn.
Vladislavlev nentis, et kõigi töötajate jätkamine on veel lahtine ja ilmselt ootavad ees valusad ümberkorraldused. "Nüüd on järgmine samm arutada juhatuses erinevaid võimalusi. Siiamaani pole ma kedagi oma elus koondanud ja terminaatorit mänginud. Väga kahju, et asjad on nii läinud," ütles ta.
Vladislavlev sõnas, et uudistesaate kaotamine on venekeelse elanikkonna jaoks kindlasti kaotus ja otsus on juba praegu elavat diskussiooni tekitanud. "Meie õhtuseid uudiseid vaatas detsembris üle 50 000 inimese. Me olime andekad. Ei maksa loota, et nüüd hakatakse venekeelset "Aktuaalset kaamerat" vaatama. Venekeelne globaalne telemaastik pakub palju rohkem võimalusi," ütles ta.
Ka linnapea Mihhail Kõlvart ütles vene Delfile, et siinse venekeelse inforuumi ahenemine toob ilmselgelt kahju Eesti ühiskonnale tervikuna. "Saade "Eesti uudised" andis televaatajale võimaluse saada täiendavat informatsiooni Eesti elust, kaasa arvatud praktilisi teadmisi. Nii said vaatajad infot olulistest seadusemuudatustest, sotsiaaltoetustest ning riigi tasandil toimuvatest olulisematest sündmustest," sõnas meer.
Kõlvarti sõnul näitasid uuringud, et venekeelne auditoorium usaldas Eestis PBK uudistesaadet väga kõrgelt.
Läbiotsimised andsid viimase põntsu
PBK tõi pressiteates uudistesaate sulgemise põhjuseks "ebaproportsionaalse riiklike ja õiguskaitseorganite majandusliku surve". Eesti kaitsepolitsei ja Läti riiklik julgeolekuteenistus otsisid veebruari alguses läbi BMA tööruumid. Põhjus oli Ukrainat puudutavate rahvusvaheliste sanktsioonide seaduse rikkumise kahtlus.
"Kõik need läbiotsimised ja muud meile ebameeldivad tegevused segavad tööd ja loomulikult on see äri jaoks häiriv. Juhtkond otsustas, et võimalusel tuleb kärpida kõiki kulusid, mida hinnatakse riskidena," sõnas BMA Eesti juht Irina Kozõrenko täna Delfile.
Kõlvart ütles, et tema teada oli PBK omanike otsus lõpetada uudistetoimetuse tegevus Eestis ja Lätis ajendatud majanduslikest põhjustest. "Kuid me ei saa märkamata jätta ka asjaolu, et viimastel aastatel on mõlemas riigis olnud telekanal koordineeritud poliitilise rünnaku all," sõnas meer.
Kanal tegutseb edasi
Kozõrenko kinnitas, et muudatused PBK-s on seotud vaid uudistesaate tootmisega ja kanalit kinnipanek ei ähvarda. Sama ütles ka linnapea.
"Praeguse seisuga telesaadete “Meie pealinn”, "Tere hommikust, Tallinn" ja "Vene küsimus" lepingud kehtivad ning linnal on võimalus informeerida PBK vahendusel oma venekeelset elanikkonda olulisematest sündmustest Tallinnas. Kujunenud olukorras saame üksnes möönda, et reedeti PBK-s prime time's eetris oleva saate "Meie pealinn" vaatajate arv kasvab drastiliselt ning sellest saab vaadatuim kohalik venekeelne telesaade," rääkis Kõlvart.
Neid telesaateid tellib Tallinn PBK omanikfirmalt 715 000 euro eest. Veebruari alguses kirjutas Delfi, et kõige enam - 276 147 eurot - kulub 183 eetrisse minevale saatele “Tere hommikust, Tallinn”. “Meie pealinna” 40 saadet lähevad maksma 204 000 eurot ja “Vene küsimuse” 20 saadet 115 940 eurot.
