ERISAADE | Terviseamet on abitus olukorras, valitsus peaks haarama ohjad
Juba 171 koroonaviirusesse nakatunut. Terviseamet suunab testimist riskirühmadele, kas see annab adekvaatse pildi. Mis piiranguid edaspidi oodata, mida on tehtud naaberriikides? Delfi taskuhäälingus võtavad esimese koroonaviirusest põhjustatud riikliku eriolukorra all veedetud nädalavahetuse kokku Delfi ja Eesti Päevalehe uudistejuht Mihkel Tamm, Eesti Päevalehe välisuudiste toimetaja Kaarel Kressa ja saatejuht Raimo Poom.
Mihkel Tamm oli täna isiklikult kohal terviseameti pressikonverentsil, kus talle jäi silma, et amet üksinda ei suuda enam kogu koroonakriisi lahendusi ära seletada.
„Terviseamet saab ka ise aru, et on mõneti abitus rollis ja see haigus levib. Tallinnast, oma kontorist tehes ei saagi nad midagi suurt peale hakata,“ rääkis Tamm.
„Terviseamet on olukorras, kus peavad kogu asja kommenteerima, aga nõudlus info järgi on ülisuur ja tihti küsitakse asju, mida oskaks pigem valitsus vastata. Et kas tuleb veel piiranguid, kuidas peaks käituma olukorras nii ja naa,“ seletas ta ja leidis, et vastaja peaks olema ikkagi valitsuse ridadest.
„Pressikonverentsil oleks vaja valitsuse esindajat, kes oskaks neile küsimustele vastata. Õhus on palju küsimuss, millele ei saa mitu päeva vastuseid. See on mõte, mis mind terviseametis tabas,“ rääkis Tamm.
Ka oli ta skeptiline terviseameti uue suuna üle, mille järgi hakatakse esmajärjekorras testima vaid riskirühmadesse kuuluvaid inimesi – eakaid, meditsiinitöötajaid jne. Tamm hoiatas, et sel viisil ei pruugita saada adekvaatseid andmeid haiguse levikust ja sel on tagajärjed.
„Andmed on üliolulised, neid peaks koguma edasi nii palju kui võimalik. Aga kui andmeid ei tule enam nii palju peale siis pole võimalik teha ratsionaalseid otsuseid,“ märkis ta.
Ta seletas, et kui näiteks tahta teada, mis on tingimused, millal saabud eriolukorra lõpp, siis on ju vaja adekvaatseid andmeid, mis tasemeni peaks olema üldine nakatumine langenud. „Kui pole andmeid ei tea seda.“
Saate teises pooles käsitletakse valitsuse äsjast otsust sulgeda Eesti riigipiirid. Kas see on üldse vajalik enam, on siis tõesti inimesi, kes veel tahaksid reisida praegu. Ajakirjanik Kaarel Kressa tõdeb, et siiski on inimesi, kelle liikumise peatamiseks seda vaja on.
Saatekülalised aga on eri arvamustel, kas tegelikult tolku piiride kinni panemisel on. Kressa viitab WHO-le, kelle sõnul see erilist efekti ei anna. Mihkel Tamm aga leiab, et teiste riikide näited ikkagi tõestavad, et see iatab jõuda haiguse leviku vähenemiseni.
