Kiik: üldine kogukonna nakatumine pole 15%, testimise laiendamine teeb pildi paremaks
Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on valitsus kaasanud eksperdid, et luua adekvaatne mudel viiruse leviku tegeliku suuruse hindamiseks.
Kuna terviseamet on viimastel päevadel teatanud, et kitsendab oluliselt koroonaviiruse testimist ehk keskendub selgelt riskirühmadele ja konkreetsete sümptomitega isikute testimisele COVID-19 viiruse suhtes, on tekkinud selgeid muresid, et kuidas valitsus saab edaspidi õigete meetmete rakendamiseks ning viiruse tegeliku leviku hindamiseks adekvaatseid andmeid.
Kui testitakse vaid üht rühma, siis ei peegelda saadud vastused kindlasti viiruse levikut tervikuna ja seega pole ju näiteks võimalik öelda, kas on vaja uusi meetmeid või millal võiks hakata piiranguid vähemaks võtma.
Valitsuse pressikonverentsil uuris Delfi, kuidas sellise pildi hoidmisega valitsusel on ja kas on mingi mudel, mis aitab siis hinnata viiruse levikut riigis tervikuna?
Sotsiaalminister vastas, et lisaks teaduslikule testimisele kõrvutatakse koroonaviiruse leviku arengut varasematel aastatel teada olnud respiratoorsete viiruste raporteerimisega.
„Toetume väga palju enda tervise statistikale. Ehk siis me teame kui palju on nädalas keskmiselt erinevate respiratoorsete haiguste kõnesid, testimisi, tuvastamisi. On see läbi perearstide, häirekeskuse või haiglate, siis teame, et hinnanguline maht on nädalas kuskil 3500 ja 4000 juures. See on tavapärane ka gripihooaegadele ja pole siin suurt tõusu tuvastatud,“ seletas Kiik.
Nakatunuid pole 15% elanikest
Teiseks pooleks on siiski ka konkreetsetele koroonatestidele saadud positiivsete vastuste hulk. „Meie testimine on väga selgelt meditsiinilest näidustatud juhtudel ja nende tulemused on andnud umbes 15% nakatunuid, see number on seetõttu, et oleme väga selgelt fokuseerinud neile, kelle puhul on tõenäosus kõige suurem,“ rääkis Kiik suhteliselt suure testimise abil saadud nakatunute osakaalu kohta.
„Kuid nakatumist üldkogukonnas see ilmselgelt ei peegelda,“ leidis Kiik. Ja seletas, et selles osas peaks tulema appi kavandatavad sammud, millega saaks siiski koroonaviiruse testimist laiendada.
„Selge on see, et kui hakkame teste tegema asuuremas koguses, lihtsamate näidustuste põhjal, siis hakkab toimuma kaks asja: esiteks hakkab kasvama diagnoositud patisentide arv,“ lausus ta valitsuse pressikonverentsil.
„Aga teisest küljest hakkab tõenäoliselt kahanema [positiivsete vastuste] protsent. Ehk kui täna on 15% positiivse tulemus andnud, siis tõenäoliselt tuleb see alla. Kui räägime siin näiteks Medicumi vabatahtlikest testidest, mida jõuti teha 50 tükki inimestele, kes kahtlustasid omal seda haigust, siis nende puhul oli tabamusprotsent kaks protsenti,“ tõi ta näiteks.
„Nii madalale me ei jõua, aga protsent läheb madalamaks ja me saame hinnata pildi mõnevõrra täpsemaks, mis see haigestunute protsent olla,“ leidis Kiik.
Lisaks on valitsus viiruse leviku mudeli tekitamise jaoks palunud appi teadlased ning arstid. „Mis puudutab selliste mudelite tegemist, siis oleme palunud appi ekspertiisi, Tartu Ülikooli viroloogiaprofessori Irja Lutsari, kes oli kaasatud laupäevasele valitsuskomisjoni istungile, kus oli kohal ka PERHi ülemarst Peep Talving. Oleme kokku pannud sellise töörühma, mis aitaks hinnata täiendavaid meetmeid, Eesti meetmeid ja mudeleid olemasolevate Eesti teadmiste ja andmete pinnalt ja võrreldes ka teiste riikide kogemusega,“ seletas Kiik.
