Esmaspäevases pöördumises rahva poole ütles peaminister Mark Rutte, et Hollandi eesmärk on arendada oma elanikkonnas välja immuunsus koroonaviiruse vastu, lastes suurel hulgal inimestel kontrollitud tempos haigusega kokku puutuda, vahendab Guardian.
„Need, kellel on viirus olnud, on tavaliselt pärast immuunsed. Nagu vanadel aegadel leetritega. Mida suurem on grupp, mis on immuunne, seda väiksem on võimalus, et viirus kandub üle haavatavatele eakatele ja nõrga tervisega inimestele. Grupiimmuunsusega ehitad sa nende ümber nagu kaitsemüüri,“ ütles Rutte.
Seda lähenemist arutab täna Hollandi parlamendi alamkoda Tweede Kamer.
Kuigi Rutte kinnitas eile, et Hollandi strateegia erineb teiste riikide omast vähe, loobus näiteks Suurbritannia seda järgimast, mistõttu kardavad mõned hollandlased, et on muutunud „Euroopa katsejänesteks“.
Briti valitsus teatas eelmisel nädalal, et keelab massikogunemised. Briti valitsuse teadusalane peanõunik Sir Patrick Vallance kaitses eelmisel nädalal algset lähenemist koroonaviirusele, öeldes, et selle eesmärk oli grupiimmuunsuse tekitamine.
Hollandis käimas olevas debatis väitsid mõned, et grupiimmuunsuse strateegia on kõrvalmõju, mitte peaeesmärk, mis peab olema puhangu kõvera tasasemaks muutmine, mida teised riigid püüavad saavutada sotsiaalse distantsi ja muude meetmetega.
Hollandi mikrobioloog Marc Bonten Utrechti ülikooli meditsiinikeskusest ütles ajalehele De Telegraaf, et isegi need riigid, kes valivad täieliku isoleerimise, peavad tegema tööd grupiimmuunsuse tekitamiseks.
Kriitikud, sealhulgas Londonis baseeruv majandusteadlane Jerome Roos, viitasid hinnangulisele suremusele selle strateegia tagajärjel ning väitsid, et grupiimmuunsusele välja minevad riigid muudavad teiste riikide jaoks võimatuks viiruse väljajuurimise kollektiivse karantiiniga.
Roosi sõnul on Hollandis umbes 17 miljonit elanikku ja grupiimmuunsus nõuaks 10 miljoni (60%) nakatumist. Kui suremus oleks 2% (Itaalias on 7%), sureks Hollandis sellisel juhul umbes 200 000 inimest, märkis Roos.