BBC-le rääkis olukorrast Iraanis haiglaarst Mohammad (nimi muudetud) kes töötab riigi põhjaosa Gilani provintsis ja ei ole ome perekonda näinud 14 päeva. Ta on kaotanud kolleege, sõpru ja oma õpetaja meditsiinikoolis, kes hiljuti viiruse ohvriks langes.
„Asi pole ainult meie haiglas. Koroonaviiruse puhang on halvanud meie kogu tervishoiusüsteemi,“ ütles Mohammad. „Personali moraal on väga madal. Meie pered on nii mures ja me oleme tohutu surve all.“
Mohammadi nimi on muudetud, sest valitsuse vastu sõnavõtmine võib kaasa tuua vahistamise. BBC-le on rängast olukorrast Iraani põhjaprovintsides rääkinud ka teised arstid, kelle arvates on valitsuse tegevus allapoole arvestust.
„Meil pole isegi piisavalt maske. Meie meditsiinitöötajad surevad igapäevaselt,“ ütles Mohammad. „Ma ei tea, kui palju inimesi on surnud, aga valitsus püüab kriisi tõelist ulatust varjata. Nad valetasid puhangu alguspäevil.“
Lisaks sellele on 16 riiki väitnud, et on saanud viirusejuhtumeid Iraanist. Need on Iraak, Afganistan, Bahrein, Kuveit, Omaan, Liibanon, Araabia Ühendemiraadid, Kanada, Pakistan, Gruusia, Eesti, Uus-Meremaa, Valgevene, Aserbaidžaan, Katar ja Armeenia.
Võimude kriitikute väitel on valitsus jätkanud puhangu pisendamist.
Esimeses teates 19. veebruaril käskis valitsus viiruse pärast mitte muretseda. Kõrgeim juht ajatolla Ali Khamenei süüdistas Iraani vaenlasi ohuga liialdamises.
Nädal hiljem, kui juhtumite ja surmade arv kasvas, kordas president Hasan Rouhani Khamenei juttu ning hoiatas vandenõuteooriate ja hirmukülvamise eest vaenlaste poolt.
Hiljuti teatasid riigi kontrollitud telekanalid, et koroonaviirus võib olla USA toodetud biorelv, ja ajatolla Khamenei teatas Twitteris „bioloogilisest rünnakust“.
Tänase seisuga on Iraanis ametlikel andmetel surnud ligi 1300 inimest ja nakatunud ligi 18 000.
Arstid peavad nüüd üles panema ajutisi välihaiglaid. Üks intensiivraviarst kirjeldas, kuidas kohalik jalgpallistaadion on voodeid täis, et patsientide hulgaga toime tulla.
Kõik arstid ütlesid BBC-le, et nende kogemuste põhjal peab ametlik statistika olema palju väiksem kui tegelikkus.
Üks arst Golestani provintsist ütles, et tema haiglasse tuleb keskmiselt 300 patsienti päevas. Tema hinnangul on neist 60-70% koroonaviirusesse nakatunud. Ressursside puudumise tõttu võetakse haiglasse sisse aga ainult kriitilised haiged.
Ametlik statistika võtab aga arvesse ainult haiglasse võetud patsiendid.
Arsti sõnul on ta kaotanud viimase kahe nädala jooksul keskmiselt viis patsienti päevas. Tihti juhtub nii, et selleks ajaks, kui koroonaviiruse testimiskomplekt kohale jõuab, on patsient juba surnud.
Masendav on arstide jaoks ka kolleegide kaotamine. Arstid teatasid, et on hiljuti kaotanud mitmeid kolleege.
Üks juhtum oli 25-aastase Narjes Khanalizadeh’ surm. Tegemist oli õega Lahijani linnast, kes suri veebruari lõpus. Foto temast levis sotsiaalmeedias, aga valitsus eitas, et ta suri COVID-19-sse.
Riiklikud telekanalid näitasid jätkuvalt lõbusaid ja kartmatuid meditsiinitöötajaid, kes võitlevad vapralt viiruse vastu ja päästavad patsiente. Veidi pärast seda kinnitas aga Narjesi surma koroonaviirusesse Iraani õdede organisatsioon.
