Koroonakriis on muutnud õhu kergemini hingatavaks: õhusaaste vähenes kõigepealt Hiinas ja nüüd Põhja-Itaalias

Koroonaviiruse põhjustatud liikumispiirangud on alandanud õhu lämmastikdioksiidi ja peenosakeste sisaldust Itaalias. Eriti on seda näha Euroopa pandeemia keskuses, tööstuslikus Põhja-Itaalias.

Itaalias võeti karmid meetmed pandeemia ohjeldamiseks tarvitusele märtsi alguses kõigepealt riigi põhjaosas ja seejärel kogu riigis, vahendab Helsingin Sanomat.

Lämmastikdioksiidi vähenemine õhus on olnud selgelt täheldatav ka Hiina Hubei provintsis, mille pealinnas Wuhanis algas karm karantiin 23. jaanuaril. Samal ajal oli ka Hiina uue aasta puhkuste periood, mis ka tavapäraselt tehaseid sulgeb ja annab tunda õhukvaliteedi paranemisena.

Lämmastikdioksiid on õhusaaste, mida tekitavad eelkõige transport, tööstus ja energiatootmine. See põhjustab inimestel hingamisteede ärritust ning looduses eutrofeerumist ja keskkonna happelisemaks muutumist.

Põhja-Itaalias on viimastel aastatel esinenud talviti sageli sudu. Näiteks eelmise aasta veebruaris tõusis õhusaaste Po jõe orus üle lubatud piiride.

Mõju avaldab piirkonna geograafiline asend mägede jalamil: see põhjustab inversiooniks nimetatavat nähtust, mille korral on õhk all tasandikul külmem kui mägedes. Madalaim õhukiht ei tõuse ülespoole. See suurendab õhusaastet eeskätt linnades.

Suured majanduskriisid on varemgi satelliitidelt mõõdetud õhu keskmises lämmastikdioksiidi sisalduses näha olnud, ütles Soome ilmateenistuse uurija Anu-Maija Sundström.

„Aastate 2008-2009 ülemaailmne kriis oli osategur satelliidimõõtmistes avastatud langevas lämmastikdioksiidi sisalduses muu hulgas Euroopas ja Ühendriikides. Nüüd on näha, et Hiinas on kahanenud nii tööstus kui ka transport,“ ütles Sundström.

Sundströmi sõnul ei ole lämmastikdioksiid muidugi ainus õhukvaliteeti mõjutav tegur. Seega ei saa veel üheselt öelda, et koroonaviiruse levimine oleks viinud õhukvaliteedi paranemisele.

„Õhukvaliteet koosneb paljudest muudestki asjadest, aga satelliidimõõtmiste seisukohalt on lämmastikdioksiidi muutus olnud kõigist muutujatest selgeim. Näiteks Hiinas on õhukvaliteet väga mitmekülgne tervik, nii et ühe muutuja sisalduse langus ei puhasta tingimata veel õhku.“

Kui lämmastikdioksiidi sisaldus on väga kõrge, nagu tüüpiliselt Hiinas, võib selle vähenemist mingil määral märgata ka väljas hingates,“ ütles Sundström.

„Kuigi lämmastikdioksiid on üks kesksematest õhu saastajatest, märkavad inimesed hingates kergemini keskkonna kõrget peenosakeste sisaldust. Need on ka hingamiselundite jaoks ohtlikum komponent,“ ütles Sundström.

Peenosakeste sisaldus on satelliidipiltide järgi vähenenud nii Hiinas kui ka Põhja-Itaalias.

Peenosakesi satub õhku kütuste põlemisel, eriti puidu väikepõletamisel. Ka lämmastikdioksiidi gaasid mõjutavad seda, sest need muutuvad õhku päästes peenosakesteks.

Soome Tervise ja Heaolu Instituudi (THL) andmetel põhjustavad peenosakesed õhus Soomes umbes 1800 enneaegset surma aastas. Peenosakesed mõjuvad kahjulikult muu hulgas südamele ja vereringele, mistõttu on südame- ja veresoonkonna haigusi põdevad inimesed peenosakeste suurim riskigrupp.

Sundströmi sõnul on koroonaviirusealane olukord kogu oma jubedusest hoolimata ilmauurijate jaoks ainulaadne võimalus õppida.

„Juba see, et meie satelliitidega on suudetud seda muutust märgata, on üks asi. Me näeme, mis juhtub ja millised heitmed jäävad, kui transport nii palju väheneb,“ ütles Sundström.

Kliimamuutuse seisukohalt on oluline jälgida, kuidas süsihappegaasi hulk atmosfääris koroonaviiruse põhjustatud majandusaktiivsuse vaibumise ajal areneb.

Ka süsihappegaasi hulga arengut jälgitakse satelliidipiltide abil, aga nii kiired muutused selles tingimata välja ei paista.

„Süsihappegaas on oma loomult lämmastikdioksiidist erinev. Lämmastikdioksiid on väga lühiealine gaas, mille juures kiired muutused ja allikad väga selgelt välja paistavad. Süsihappegaas on aga pikaealine gaas, mis rändab atmosfääris isegi sadu aastaid, ja seetõttu on hetkeliste muutuste eristamine taustast keeruline,“ ütles Sundström.

Uurijad kardavad juba praegu, et koroonaviiruse pandeemia järgne majanduse turgutamine võib olla tagasilöök kliima jaoks, kui erinevad riigid võtavad tarvitusele vanu meetmeid, püüdes jõuda endisele kasvuteele. Siis võidakse keskkonnapõhjustel katkestatud fossiilsetel kütustel põhinevad projektid taas sahtlipõhjast üles otsida.