Urmas Reitelmann: ERRi juhatus peaks tegema täiendavad professionaalsuse nõuded töötajatele ja toimetustele
ERRi nõukogu liige Urmas Reitelmann (EKRE) leiab, et rahvusringhäälingu juhatus peaks tegema täiendavad professionaalsuse nõuded töötajatele ja toimetustele. ERR-i juhatuse esimees Erik Roose sõnab, et kriitika on alati teretulnud, aga seadus ei näe ette, et kellegi professionaalsust käsukorras mõõta.
ERR-i juhatusele ja nõukogu liikmetele saadetud kirjas kritiseerib Reitelmann, et klaarimist vajaks vana seik - tuleks vabandada Toomas Lepa ees, keda tema arvates ETV saates "Pealtnägija" laimati.
Seejärel kritiseerib Reitelmann hiljutist Astrid Kanneli intervjuud Ungari välisministri Peter Szijjartoga. "Väga halba inglise keelt rääkiv Kannel küsitles hõimurahva välisministrit tendentslikult, pahasoovlikult ette valmistamata ja ebaprofessionaalselt."
Reitelmann nõuab, et juhatus töötaks nõukogu maikuu koosolekuks välja
täiendavad professionaalsuse nõuded töötajatele ja toimetustele, et hoida tulevikus ära alusetuid, skandaalidest ajendatud süüdistusi ja sildistamist. "Rahvusringhääling on kõigi ühine ringhääling, kelle ainus kapital on usaldusväärsus."
Erik Roose ütleb, et kirja käsitletakse ilmselt järgmisel nõukogu koosolekul, mis toimub aprilli keskel. Ta märgib, et igal nõukogu liikmel on seadusjärgne õigus teha ettepanekuid. "Töötame seaduse piires. Seadus ei näe ette sellist formaati, et kellegi professionaalsust kuidagi kellegi käsul mõõta," lisab ta.
Roose sõnutsi on see praegugi juhatuse ja ERRI allasutuste peatoimetajate töö, et alluvad oleks professionaalsed ning järgiksid ajakirjanduseetika koodeksit. "Ma ei kahtle, et seda tehakse. Kuulame muidugi ära, mis etteheited konkreetselt võivad olla."
Ungari saatkond tänas intervjuuvõimaluse eest
Kirjas mainitud näidete puhul viitab Roose, et Astrid Kanneli intervjuuga on huvitav nüanss. "Ungari saatkond tänas meid hiljem intervjuuvõimaluse eest. Nad olid väga rõõmsad, et anti neile võimalus seisukohti avaldada." Roose lisab, et talle isiklikult jättis intervjuu samuti positiivse mulje.
Eile vastas ERRi eetikanõunik Tarmu Tammerk ühele EKRE poolsele pöördumisele, mis puudutas sama intervjuud. Partei avaldas nördimust sellise usutluse pärast. "Keerukad küsimused andsid Ungari välisministrile võimaluse anda põhjalikud ja huvitavad vastused, mis aitavad Eesti avalikkusel paremini mõista Ungari seisukohti," märkis Tammerk oma vastuses.
Reitelmanni hinnang seega ei päde? "Kas just see, pigem ütleks, et arusaamatus. Ilmselt emotsionaalne hinnang, kas kellelegi mõni küsimus meeldib või mitte," lausub Roose.
Nõukogu järgmine koosolek on kolme nädala pärast, päevakord pannakse paika nädal enne. "Loomulikult kuulame ära ja hindame olukorda. Igasugune kriitika on teretulnud," sõnab ta lõpetuseks.
See pole esimene kord, mil EKRE poolt on kaheldud ERRi töötajate professionaalsuses. Aasta eest kuulus ERRi nõukogusse EKRE esindajana veel Martin Helme. ta saatis nõukogu liikmetele kirja, kus nõudis "kallutatust demonstreerinud" ERRi ajakirjanike "eetrist mahavõtmist". Nõukogu jäi Helmest eriarvamusele. Leiti, et rahvusringhäälingu ajakirjanikud ei ole seaduse vastu eksinud.
Reitelmannist sai ERRi nõukogu liige mullu mais. Toona märkis ta rahvusringhäälingule antud kommentaaris, et ei kavatse saadete sisulistesse teemadesse ega programmi sekkuda ega püüa seda kuidagi suunata. "ERR-il on pädevad juhid ja pädev juhatus."
