Sotsiaalminister Tanel Kiik kommenteerib Saare- ja Muhumaal kehtestatud lisapiiranguid, et eesmärk on, et seltskondlikud koosviibimised ja pubides-restoranides ajaveetmine jääks ära.

Koroonaviirusega on toimunud põhimõtteline muutus: kõik, mis ei ole lubatud, on keelatud. "Valitsus soovib, et kõik, mis ei ole eluks vajalik, mis on välditav, jääks ära," lausub Kiik.

Eile öö hakul peaministri poolt üles loetletud Saare- ja Muhumaale tehtud piirangud sulgevad juuksurid, lubavad toitlustusasutustest toitu vaid kaasa tellida (ülejäänud Eestis algab see piirang alates kella kümnest õhtul). Konkreetseid asutusi silmas ei peetud, vaid kindakirja, et inimesed liiguksid vaid nii palju, kui on hädavajalik.

"Eesmärk on sihitult ringi liikumist ja välditavaid kontakte maksimaalselt piirata," ütleb Kiik. Laustrahvima ta sõnul kedagi küll ei hakata, kuid piiranguid asutakse nõudlikumalt jälgima, kui mujal Eestis ja politsei- ja piirivalveametil on õigus piirangute rikkujale teha 2000-eurose trahvi.

Eile õhtul esindas Saaremaa valda kriisikoosolekul abivallavanem Jaan Leivategija. Liikumispiiranguid nad seal ei arutanud, kuna otsustati, et valla poolt valitsusele soovitusi ei anta. "Lisapiirangud olid valitsuse initsiatiiv," ütleb Leivategija.

Seega luges uusi piiranguid Leivategija ka ise alles täna hommikul. "Mis piirangutega kehtestati? Toitlustusasutused olid enamjaolt juba kõik kinni, mõni on veel lahti. Ilusalongid, spaad on ka kõik juba kinni," sõnab ta, et uued piirangud kehtisid laias laastus iseeneslikult ka juba varem.

Piirangu korralik järgimine peaks Leivategija sõnul viiruse kasvutendentsi alla viima. "Iseasi, kas inimestel meelekindlust ja tahtmist seda ka pidada on," lausub ta ning lisab, et Kuressaare tänavapildis enam inimesi väga näha ei ole, poodidesse on ostjaid jäänud mõned, kuid on ka erandeid. "Eile vaatasin, et jälle kolm selli käisid kõrvuti koos," ütleb Leivategija.

Kas piirangutest saab seega ka kasu olema?

"Saan ainult öelda, et loodetakse, et on mõju," kommenteerib Kuressaare haigla juhatuse liige ja ravijuht Edward Laane.

"Eks piirangud ikka midagi muudavad," sõnab Leivategija.

Saaremaal läks asi käest juba paar nädalat tagasi

Leivategija toob töötanud piirangu näiteks saarte isoleerimise mandrist. Vastupidiselt aga 2 pluss 2 - luba liikuda vaid kahekesi ja hoida teiste inimestega kaks meetrit vahet - abivallavanema sõnul nii suurt mõju ei omanud.

Alguses sai haigus aga kiiresti ta sõnul levida ja siis läkski asi käest. Kui Saaremaal olid koroonaviiruse esimesed ilmingud, siis inimesed ei võtnud Leivategija sõnul seda niivõrd tõsiselt, kui oleks pidanud. "Läbi meedia oli ka juttu, et mis te pablate - lihtsalt gripp, tavaline talvine haigus," meenutab ta paari nädala tagust aega. Inimesed liikusidki alguses ta sõnul palju ringi, kohtusid, käisid koos."Noored kambas jne," kirjeldab Leivategija, et nädala kestnud piirangud pole veel mõju jõudnud avaldada.

"Saaremaa olukorda lõpuni välja keegi ei suuda hinnata," kommenteerib sotsiaalminister Kiik. "Kui palju on neid, kes on viiruse kergelt läbi põdenud, tagantjärele testida ei saa."

Kiige hinnangul on põhiosa Saaremaa nakatunutest saanud viiruse enne liikumispiirangute kehtestamist.

"Hooldekodude asi oli põnts," lausub Kiik. "Tõenäoliselt tõid nakkuse töötajad või juba ära keelatud külastajad, kes ikka kuidagi hoolekodus käisid. Või mõned teenusepakkujad."

Sama sõnab ka Leivategija, et suur hulk diagnoositud koroonahaigeid lisanduski Saaremaale eile hooldekodudest. "Ühes kohas inimesed koos ja siis - kõmm," ütleb ta ning lisab, et nakkus liigubki kiiresti ja hüppeliselt. "Üks hetk on sada ja järgmine hetk juba kakssada. Nagu teadlased räägivad, siis kasvab eksponentsiaalselt."

Meetmete sisu

Saaremaal ja Muhu vallas on avatud ainult toidupoed, apteegid, sideettevõtete müügikohad, pangakontorid, pakiautomaadid, postkontorid, kauplused, kus müüakse või laenutatakse abivahendeid ja meditsiinitarbeid, samuti optikapoed ja telekommunikatsiooniettevõtete kauplused. Ehituspoed tohivad avatuks jääda luugi- ja laomüügiks. Poe müügisaal peab olema suletud. Avatuks tohivad jääda ka aianduspoed.

Külastajatele tuleb sulgeda kõik muud kauplused ja turud. Piirang ei kehti töötajate ja omanike kohta, et võimaldada e-kaubandust.

Külastajatele tuleb kohapeal söömiseks sulgeda kõik toitlustusasutused, lubatud on toidu kaasaost ja kullerteenus toidu koju viimiseks.

Sulgeda tuleb kõik lähikontakti nõudvad teenused: ilukirurgiateenused, ilu- ja isikuteenused (näiteks juuksuri-, maniküüri, pediküüri-, kosmeetiku-, tätoveerimis- ja solaariumiteenus) ning massaaži- ja muud taastusraviteenused heaoluteenusena.

Endiselt on lubatud on sotsiaal- ja tervishoiuteenused, supiköögiteenus, toiduabi, hoolekandeteenus, puudega lastele ja täiskasvanutele mõeldud teenused ning ravi- ja rehabilitatsiooniteenused.

Suletakse ka raamatukogud.

Alates esmaspäevast muudetakse Saaremaal ja Muhu vallas inimeste liikumispiirangud rangemaks.

Saarlased peavad püsima kodus, väljas tohib käia toidupoes, apteegis, arsti juures. Tööle tohib minna juhul kui kaugtööd pole võimalik teha. Lubatud on laste viimine ja toomine lasteaiast. Vajadusel tohib minna hoolitsema vanurite, puudega inimeste ning abivajajate eest, sellisel juhul tuleb kindlasti kasutada isikukaitsevahendeid.

Perega või kahekesi tohib minna õue jalutama või sportima. Lemmikloomaga saab minna õue või loomaarsti juurde. Lubatud on oma aias või kinnistul liikumine, kodused metsa- ja põllumajandustööd, kalapüük, aiatööd. Lubatud on käia postkontoris või pakiautomaadi juures.

Väljas liikudes peab kaasas olema isikuttõendav dokument. Väljas liikumiseks kehtib üldine 2+2 reegel, mille kohaselt tohib avalikus ruumis üheskoos liikuda ainult 2 inimest ning teistest tuleb hoida 2-meetrist vahemaad.

Eriolukorra meetmete rakendamist jälgivad korrakaitsjad, kes hakkavad pisteliselt kontrollima väljas liikuvaid inimesi. Kui inimene ei täida kehtestatud nõudeid, teeb politsei talle ettekirjutuse. Kui see ei aita, siis rakendatakse järgmise mõjutusvahendina sunniraha kuni 2000.- eurot. Piirangu nõudeid rikkuvad inimesed võetakse vastutusele.

Meetmete vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala järel.

Lisainfo www.kriis.ee ja telefonil 1247.